Anu Ambos: diabeedimaailmas on muutuste aeg
Praegu räägitakse väga palju diabeedist. Ja on millest rääkida: juhtivates väljaannetes publitseeritakse igal aastal suurte diabeediuuringute põnevaid tulemusi.
Autor: Anu Ambos, endokrinoloog-vanemarst, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Aastaid püsinud klassifikatsioonid hägustuvad, ravipõhimõtted on muutumas. Korraga pakub diabeedi patogenees ja ravi huvi nii kirurgidele, kardioloogidele kui ka gastroenteroloogidele. Ka diabeedispetsialistide hulgas on hämmeldust, põnevust, uusi lootusi ja vanade seisukohtade ümberhindamist.
Kogu maailmas haigestub üha rohkem rasvunud teismelisi 2. tüüpi diabeeti. Hinnanguliselt on umbes 10% keskealistest ja eakatest 2. tüüpi diabeedi diagnoosi saanud inimestest tegelikult 1. tüüpi diabeetikud. Rasedate hulgas on sagedaseks probleemiks muutunud gestatsioonidiabeet. MODY-tüüpi haruldasemad pärilikud diabeedivormid vajavad tavapärasest erinevat lähenemist, kuid nende diagnoosimine on esmatasandi arstile keeruline ja vajab geeniuuringut.
Diabeet ei ole üksnes kõrgenenud veresuhkur ja varasemast hästi tuntud neeru-, silma- ja perifeersete närvide kahjustused ning kiirenenud ateroskleroos. See on ka südamepuudulikkus, steatohepatiit, vaskulaarne dementsus jne.
Uus informatsioon on teretulnud, kuid toob häirivalt esile, kui paljut me selle aastasadu tuntud tõve kohta veel ikkagi ei tea. Näiteks on mõiste „2. tüüpi diabeet“ all tõenäoliselt varjul terve hulk erinevaid alavorme, mille parema eristamisega saaksime patsientide käsitlust ja ravi hoopis rohkem individualiseerida. Ükski vana ega uus antidiabeetikum pole seni suutnud näidata efektiivset β-rakkusid kaitsvat toimet. Miks insuliini tootvate β-rakkude funktsioon vaatamata ravile siiski halveneb ja mida peaksime tegema, et seda protsessi peatada, on siiani ebaselge.
Tänapäeval saab diabeeti varasemast paremini ravida. Uued antidiabeetikumid SGLT2 inhibiitorid ja GLP-1 retseptori agonistid teevad võidukäiku. Ridamisi publitseeritavate uute diabeediuuringute tulemused näitavad veenvalt, et saame varasemast tulemuslikumalt ja ohutumalt mitte üksnes langetada veresuhkrut, vaid kaitsta ka diabeedihaige neere ja südant, langetada vererõhku ja kehakaalu. Uute ravimite toimemehhanismid pole lõpuni selged, kuid tõenäoliselt mõjutavad need diabeedini viivat patogeneetiliste protsesside ahelat enneolematul moel. Metaboolne kirurgia ravib efektiivselt lisaks rasvumisele ka diabeeti. 1. tüüpi diabeediga patsiente abistab järjest arenev tehnoloogia: insuliinipumbad ja sensorid, spetsiaalsed andmetöötlusprogrammid. Ka Eestis on juba tehtud edukaid kõhunäärme siirdamisi.
Diabeedi ravijuhendid uuenevad kiirenevas tempos: uus EASD/ADA 2. tüüpi diabeedi ravi konsensusraport ilmus eelmisel aastal, hiljuti avalikustati Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) diabeedi, prediabeedi ja kardiovaskulaarsete haiguste ravijuhend koostöös Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooniga (EASD). Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon (ADA) muudab oma ravistandardit pidevalt vastavalt uute uuringute lõppemisel avaldatud informatsioonile. Paljudes riikides ajakohastatakse kohalikke ravijuhendeid, sealhulgas ka Eestis.
Varasemast enam saadakse aru, et diabeedi ravimine on meeskonnatöö. Kesksel positsioonil on diabeediga patsient, kellega tuleb raviplaan iga muutuse korral uuesti läbi arutada, ühiselt kooskõlastatud eesmärgid uuesti üle vaadata ja kelle tagasisidet tuleb igati arvestada. Enne nimetatud EASD/ADA ühises konsensusraportis on eraldi rõhutatud läbimõeldud ja asjakohase diabeedikoolituse tähtsust. Patsiendi koolitus peab olema järjepidev ja süstemaatiline alates diagnoosimise hetkest ja jätkuma ka edaspidi seoses uute ravimite kasutuselevõtu, tüsistuste ilmnemise või kaasuvate haiguste diagnoosimisega.
Maailmas on hiljuti avaldatud andmetel 425 miljonit diabeetikut ja prognoosid on üksmeelsed: lähema paarikümne aasta jooksul kasvab nende arv oluliselt. See tähendab, et diabeetikutest patsiente on erialast olenemata igal arstil; meil kõigil on seda haigust põdevaid pereliikmeid, sugulasi, sõpru, kolleege, häid tuttavaid.
Pole kerge orienteeruda paisuvas infotulvas ja siiski säilitada kainet meelt ja individuaalset inimlikku lähenemist igale patsiendile. Aga just seda viimast meie patsiendid meilt ootavad, sest diabeet on hoolimata kõigist uutest ravivõimalustest ikkagi raske kogu organismi kahjustav ja progresseeruva kuluga haigus.
Artikkel ilmus septembri Lege Artises. Lege Artist on võimalik tellida siit.