Allaneelatud esemed, mis läksid ajalukku
Arstid on alati patsientidelt „näidiseksemplare“ kogunud, alates ajukoest ja lõpetades sapikividega. Neid on peetud trofeedeks, õppevahenditeks, kurioosumiteks või isegi kunstiteosteks, kuid dr Chevalier Jackson läks kaugemale kui enamik neist.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Dr Jackson, kes töötas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses larüngoloogina, hoidis alles enam kui 2000 võõrkeha, mida inimesed olid kas alla neelanud või sisse hinganud, näiteks naelad ja poldid, minibinokkel, radiaatori reguleerimisnupp, laste auhinnamärk ja medaljon kirjaga „Toon sulle õnne“.
Jacksonil õnnestus need esemed inimeste ülakehast eemaldada. Seejuures kasutas ta tuimestust üldjuhul vähe või ei kasutanud üldse. Ta oli oma kogusse sedavõrd kiindunud, et keeldus kord patsiendile tagastamast veerandpennist, mille too oli alla neelanud, ja seda isegi surmaähvardusel.
Jacksonist sai oma erialavaldkonna teerajaja, kes leiutas mitmeid uusi endoskoopilisi võtteid sisemiste kehasoppide uurimiseks, kirjutab NY Times.
Ta kinnitas peene ridva otsa väikese lambikese ja valgustas sellega seestpoolt kehaõõnsusi (siiani hoidsid endoskoopi kasutavad arstid seda alati väljaspool keha).
Lisaks nägi ta palju vaeva söövitavate ainete seaduse vastuvõtmise nimel, millega pandi 1927. aastal tootjatele kohustus varustada mürgised ained – näiteks seebikivi, mis kõrvetab söögitoru ja võib tekitada neelamist võimatuks tegevaid arme – vastavate hoiatussiltidega. Tollal juhtus tihti, et lapsed sõid seebikivi, mida leidus igas majapidamises (kasutati seebi keetmiseks) ja mis sarnaneb suhkruga.
Jackson leiutas ka viisi, kuidas laiendada lastel armistunud söögitoru.
Praegu kuulub Jacksoni kollektsioon Philadelphia arstidekogu Mütteri muuseumi kollektsiooni.
Pildil Chevalier Jackson. Foto: Thomas Jeffersoni ülikool