Alkoholist tingitud maksakahjustused

Alkohol on mürgine, psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine, mille Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on juba aastakümneid tagasi klassifitseerinud 1. rühma kantserogeeniks – see on kõrgeima taseme riskirühm, kuhu kuuluvad ka asbest, kiirgus ja tubakas (WHO). Alkoholi tarbimine võib põhjustada mitmesuguseid kõrvalekaldeid maksas, sealhulgas steatoosi, alkohoolset hepatiiti ja maksafibroosi, mis tavaliselt eelneb lõppstaadiumi maksahaiguse alkohoolse tsirroosi tekkele. Alkohoolne tsirroos on ka hepatotsellulaarse kartsinoomi (HCC) peamine riskitegur. Samuti on järjekindlalt täheldatud, et alkoholist põhjustatud maksakahjustuse esinemissagedus on naiste seas suurem ja edeneb kiiremini kui meestel, kellel on sarnane alkoholi kuritarvitamise ajalugu (1, 2). Lisaks on naistel suurem risk maksakahjustuse tekkeks kui meestel, isegi kui võtta arvesse selliseid tegureid nagu kehakaal ja tarbitud alkoholi kogus. Raske joomine on tihedalt seotud hepatotsellulaarse kartsinoomi (HCC) suurenenud riskiga, samas kui vähese kuni mõõduka joomise mõju HCC-le on endiselt arutluse all (3).