AASTALÕPU KOMMENTAAR Juri Karjagin: anestesioloogist peaks saama perioperatiivse meditsiini alustala

Sel aastal tähistas anestesioloogide selts 50. tegutsemisaastat. Seltsi juht, anestesioloog Juri Karjagin tõdes, et 50. aasta jooksul on seltsi eesmärgid jäänud sisuliselt samaks. Nii võib juba 1967. aastast pärit seltsi esimesest põhikirjast lugeda, et seltsi peamiseks eesmärgiks on „… aidata kaasa anestesioloogia ja reanimatoloogia ning muude naaber distsipliinide teooria ja praktika edasiarendamisele…“

„Aastate jooksul on olnud selts ühendavaks organisatsiooniks anestesioloogidele ja intensiivravi arstidele,“ ütles Karjagin. Ta lisas, et Eesti Vabariigi aastatel lisandus seltsile üks tähtis ülesanne: olla haigekassale partneriks teenuste õiglasel hinnakujundusel.

„Anestesioloogia ja intensiivravi kui eriala on Eestis kindlasti heal järjel,“ tõdes Karjagin. „Viimastel aastatel on tänu professor Joel Starkopfi karismaatilisele isiksusele ning tänu teistele õppejõududele ja praktiseerivatele arstidele eriala väga populaarne ja residentuuri konkurss üks kõvemaid. Võib ütelda, et meie erialale koonduvad paremad ajud.“ Samas leiab ta, et jätkuvalt tuleb eriala üliõpilaste seas populariseerida.

Karjagini sõnul on nende eriala üks alatisi probleeme, eriti just anestesioloogia osas, kirurgile taustajõuks olemine, mitte iseseisev patsiendi ravimine.

„Anestesioloogist peaks saama perioperatiivse meditsiini alustala,“ sõnas Karjagin. Ta selgitas, et kirurg on spetsialist anatoomia alal ja anestesioloog on spetsialist füsioloogia alal perioperatiivses perioodis. Karjagin näeb, et parem koostöö spetsialistide vahel annaks parema ravitulemuse.

„Selleks peaksid aga anestesioloogid tulema operatsioonitubadest välja ning osalema aktiivselt preoperatiivsel patsiendi hindamisel ja nõustamisel. Kindlasti peaksime ka postoperatiivse ravi käigus julgemalt oma sõna sekka ütlema,“ leidis anestesioloog.

Karjagin lisas, et intensiivravi on praegusel hetkel tormiliselt arenemas. Nii on viimastel aastatel tulnud kasutusele uued detoksikatsioonimeetodid ning vaatamata oma kallidusele on Eestiski leidnud kasutust südame ja hingamise toetamise meetodid. „Nende kasutamisel on päästetud mitmeid ja mitmeid elusid, mis veel 10-15 aastat tagasi ei olnud mõeldav,“ märkis arst.

Seltsi järjekordne aktiivne aasta

Vaadates tagasi anestesioloogide seltsi aastale, tõi Karjagin välja, et selts korraldas oma liikmetele selgi aastal mitmeid üritusi. Nii toimus traditsiooniliselt Pühajärvel talvelaager, kus vaadati üle 2016. aasta aastaaruanne ning korraldati seltsi üldkoosolek, kus otsustati järgmisel aastal toimuvate seltsi juhatuse valimiste protseduuri lisada e-valimise võimalus.

Kevadel korraldati koostöös Balti Regionaalanesteesia Ühinguga kolmas rahvusvaheline BSRA konverents, mille raames toimusid plenaarsessioonid ja ultraheli kasutamise töötoad. Lisaks toimus kevadel seltsi seminar „Anestesioloogid ja juridiika“, kus käsitleti meditsiinitöötaja vastutuse ja kindlustuse teemasid.

„Ja kirss tordil oli Eesti Anestesioloogide Seltsi juubeliüritus 20. oktoobril Mustpeade majas, kus meeleolukate ettekannetega esinesid erinevad seltsi liikmed, võttes kokku meie seltsi ajaloo ja arengu,“ lisas Karjagin.