Aasta õppejõud Margot Peetsalu: arstitudengid ei tohiks unustada elu väljaspool haiglat

Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste dotsent Margot Peetsalu nentis, et olla üliõpilaste poolt valitud aasta parimaks õppejõuks on tema jaoks väga suur tunnustus. „Ega õppejõududel enam suuremat tunnustust vist saagi olla,“ jäi dotsent tagasihoidlikuks.

Uurides aasta õppejõult, kuidas jõuda selleni, et ühe õppejõu nimi võiks sattuda üliõpilaste poolt tunnustatute nimekirja ehk milline on hea õppejõu valem ei osanudki ta kohe midagi konkreetset välja tuua. „Tean, et häid õppejõude on meil palju ja valiku tegemine pole lihtne,“ sõnas ta.

„Mulle meeldib õpetada ja see on kindlasti üks asi, millest tudengid aru saavad,“ arutles õppejõud selle üle, mis võis talle tunnustuse tuua. „Me kõik oleme vahel väsinud ja töömuredega koormatud, aga üliõpilane ei ole selles süüdi, tema ootab ikka kõige paremat õpetust. Seega, hoolimata oma tunnetest, peaks ikka üritama olla sõbralik ja kannatlik. Minu arvates on see väga oluline. Oluline on ka oma eriala tunda ja uuega kursis olla. Mis aga konkreetselt tunnustuse tõi? Seda peab tudengitelt küsima.“

Peetsalu usub, et saab reeglina oma üliõpilastega hästi läbi. Ta lisas tunnustavalt, et noored lähevad aasta-aastalt aina targemaks ja motiveeritumaks. Seda näitab ka väga tugev konkurss meditsiinivaldkonna õppekohtadele.

Dotsent märkis, et kui üliõpilane on motiveeritud õppima, siis see innustab ka õppejõudu oma tööd paremini tegema. „Väga meeldiv on see, et meditsiinitudengid on oma käitumises reeglina korrektsed. Seda juhtub väga harva, et tudeng jääb hiljaks ja praktikumidest puudutakse väga harva – kõik see näitab nende motivatsiooni,“ kirjeldas Peetsalu.

„Arstitöö kallutab meid ainult ühte kohta ja sellega võib tekkida läbipõlemine,“ tõi aasta õppejõud välja. „Seetõttu olen oma üliõpilastele alati soovitanud, et ärgu unustagu oma hobisid ja ka elu väljaspool meditsiini. See aitab vältida „läbipõlemist“. Ja on igati normaalne, et õpingute kõrval elatakse ka tudengielu, sest kunas siis veel?“

Rääkides sellest, millised teadmised võiksid igal arstiteaduskonna lõpetajal kirurgilistest haigustest olla, rõhutas Peetsalu põhiteadmiste olulisust.

„Ma arvan, et põhiline ongi anda edasi kõige olulisemad teadmised sagedasematest kirurgilistes haigustest, eriti just ägedatest haigustest, mille ravimata jätmine võib haigele elu maksta,“ ütles dotsent. „Loomulikult räägitakse ka haruldastest haigustest, kuid rõhuasetus peaks õige olema.“ Peetsalu loodab, et meie arstide ettevalmistus selles valdkonnas on heal, arvestataval tasemel.