Täiskasvanute unehäirete äratundmiseks tasub tutvuda ravijuhendiga

Unehäireid esineb elanikkonnas väga sageli. Samas puuduvad täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud uuringu kohaselt unehäired 31%-l inimestest. Pooled unehäire kaebusega inimestest ei ole nende leevendamiseks midagi ette võtnud ega ka arstile pöördunud, nii on see arvatavalt ka Eestis. Enamasti jäävad unehäired tähelepanuta mittespetsiifiliste päevaste (nt väsimus, kognitiivsed raskused) ja öiste (nt norskamine, voodis vähkremine) sümptomite tõttu või jäävad kaasuvate psühhiaatriliste ja kehaliste haiguste varju. Seega on unehäired aladiagnoositud kliiniline probleem.

Miks on unehäirete diagnostika oluline?

Unehäired jäävad sageli tähelepanuta. Samas suurendavad avastamata ja ravimata kroonilised unehäired hüpertooniatõve, diabeedi, müokardiinfarkti ja ajuinfarkti riski ning liiklus- ja tööõnnetuste riski. Unehäired mõjutavad nii töövõimet kui ka sotsiaalseid ja peresuhteid.

Unehäired esinevad sageli koos psühhiaatriliste, südame-veresoonkonna-, neuroloogiliste ja pulmonoloogiliste haigustega ning kõrva-nina-kurguhaigustega.
Unehäiretega patsientidega puutuvad igapäevaselt kokku erinevate erialade arstid ja meditsiiniga seotud erialade esindajad. Kui me oleme valmis diagnoosima unehäireid õigeaegselt ja korrektselt, saab rakendada võimalikult varakult ka asjakohaseid sekkumisi.

Ravijuhendi kaugem eesmärk on patsiendi elukvaliteedi, töö- ning liiklus­ohutuse paranemine ja vähenenud tervishoiukulutused.

Juhend annab juhised unehäirete esmaseks äratundmiseks

Juhend on üles ehitatud rahvusvahelise unehäirete klassifikatsiooni kolmandale versioonile rõhutamaks unehäire kui iseseisva kliinilise probleemi tähtsust. Käsitlesime kuut unehäirete gruppi: unetust, uneaegseid hingamishäireid, liig­unisust, une-ärkveloleku rütmihäireid, parasomniaid ja uneaegseid liigutus­häireid.

Esmatasandi meditsiinis on raske unehäireid diferentseerida. Kuigi eelduslikult võiks ravijuhend olla abi­meheks kiirete küsimuste lahendamisel, soovitan juhendi huvilistel enne “kiiret kasutamist” läbi lugeda. Julgen tõdeda, et juhendi autorid said ka ise targemaks.

Mida juhendist leiab ja mida ei ole mõtet sellest otsida?

Juhend on mõeldud kasutamiseks kõikidele esmatasandi tervishoiutöötajatele (arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad), psühholoogidele ja unehäiretega tegelevatele spetsialistidele (nt unenõustajad). Juhend ei kirjelda unehäirete molekulaardiagnostikat, hingamispuudulikkuse diagnostikameetodeid ega alternatiiv- ja täiendava meditsiini diagnostikameetodeid. Juhend ei kajasta spetsialiseeritud unekeskustes tehtavaid diagnostilisi protseduure. Unehäiretele viitavad enamasti subjektiivsed unekaebused ja juhendis on süstematiseeritud neid kaebusi unehäirespetsiifiliselt. Seetõttu hõlmab unehäirete diagnostika esmatasandil mitmete tõenduspõhiste küsimustike kasutamist. Unehäirete ennetust ja ravi sellest ei leia, neid valdkondi käsitleme teema mahukuse tõttu edaspidistes dokumentides.

Hea uni on määrava tähtsusega meie päevasele enesetundele, töövõimele ja meeleolule. Enamik inimesi on kogenud elu jooksul une lühiajalist häirumist, näiteks seoses stressi või leinaga. Lühiajaline unetus on kõige sagedasem uneprobleem igas vanuses inimestel. Unehäired võivad aga kesta ka pikemat aega, häirides nii päevast toime­tulekut kui ka üldist tervist. Une häiritust
ei pruugi unehäire all kannataja ise tajuda.

Unehäired jaotatakse kuueks grupiks, mille diagnoosimine ja ravi on erinevad.

Sagedamini esinevad unehäired ja nende käsitlus lühidalt

Unetuse all mõeldakse nii raskusi magama jäämisel, katkendlikku und kui ka liiga varast ärkamist. Unetust peetakse inimorganismi loomuomaseks vastuseks igasugusele kohanemisele või stressile ja see võib esineda koos paljude haigustega. Mõnel inimesel jääb unetus püsima pikemaks ajaks, muutudes iseseisvaks krooniliseks häireks. Pikka aega kestnud unetuse ravis on oluline õige une­režiimi saavutamine. Selleks kasutatakse psühholoogilise ravi meetodeid, vajadusel soovitatakse ka uinutite tarvitamist. Juhul kui unetus seepeale ei parane, võib arst otsustada edasi uurida muude unetust põhjustada võivate häirete esinemist.

Uneaegsed hingamishäired võivad avalduda öise norskamise või hingamispausidena. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi ise öösel tajuda. Uneaegse hingamis­häire esimesed ilmingud võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus, mälu- ja meele­oluprobleemid.

Uneapnoe on kõige levinum uneaegne hingamishäire. Uneapnoe risk on seotud ülekaalu, näo ja hingamisteede ehituse iseärasustega. Ravimata uneapnoe võib omakorda põhjustada tõsiseid tervisehäireid, nagu kõrgvererõhk­tõbi ja ainevahetushäired, kuid ka unisusest ja väsimusest tingitud tööõnnetusi. Uneaegsete hingamishäirete diagnostika nõuab tavaliselt täpsustavaid une­uuringuid. Ravi võib seisneda nii eluviiside korrigeerimises kui ka spetsiaalse maski või hambakape kandmises magamise ajal.

Uneaegsed liigutushäired võivad anda endast märku juba enne uinumist. Näiteks algavad rahutute jalgade sündroomi ilmingud sageli juba õhtul, avaldudes ebameeldivate aistingutena jalgades või kätes ning sunnivad jäsemeid liigutama. Mõnikord leevendab ebamugavustunnet püsti tõusmine ja kõndimine või jäsemete masseerimine.

Uneaegsete liigutushäirete põhjused võivad olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist olla erinevad. Nende täpsemaks diagnoosimiseks on vajalikud vere­analüüsid ja täiendavad uuringud. Ravi võib olla väga erinev, alates rauapreparaatidest ja lõpetades spetsiaalsete ravimitega.

Liigunisus võib avalduda nii liiga pika öise unena (> 11 tundi) kui ka päevaste uinakutena, mis ei pruugi olla värskendavad. Narkolepsia on kõige raskem, kuid ka kõige harvem esinev liigunisuse häirete vorm. Liigunisuse põhjuseid eristatakse täpsustavate uuringutega, millele järgneb põhjusele vastav ravi.

Une-ärkveloleku rütmihäireid esineb inimestel, kelle bioloogiline kell on vastuolus ööpäevatsükliga ning kellel on seetõttu raskusi magamisega ühiskonnas normiks peetaval kellaajal. Une-ärkveloleku rütmihäired võivad tekkida keskkonna ja sotsiaalsete tegurite tagajärjel.

Parasomniad on uneaegse käitumise häired ja muud uneaegsed lühiajalised sümptomid, nagu õudusunenäod.

Unehäirete esmaseks diagnostikaks soovitame küsimustikke kasutada koos ravijuhendiga

Unehäiretele viitavad erinevad subjektiivsed unekaebused, mistõttu hõlmab juhend mitmete tõenduspõhiste küsimustike kasutamist. Juhendis on kajastatud kõigi kuue unehäire puhul peamisi soovitusi häirete esmaseks diagnostikaks. Soovitame kasutada unehäirete äratundmiseks erinevaid küsimustikke koos ravijuhendiga (vt tabel 1).

Võtsime esmakordselt Eestis kasutusele unehäirete diferentsiaaldiagnostilise küsimustiku SDS-CL-25(V4). Unetuse kahtlusega patsientidel on unetuse diagnoosimiseks soovitatav täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul. Vajadusel tuleks kasutada unetuse küsimustikke, nagu unetuse raskusastme määraja (ISI) ja Pittsburgi une kvaliteedi küsimustik (PSQI). Unetuse kahtlusega patsientidel, kes kaebavad väsimust, soovitatakse väsimuse hindamiseks kasutada Flindersi väsimuse skaalat (FFS).

Uneaegsete hingamishäirete kahtlusega patsientidel soovitatakse kasutada uneaegse hingamishäire diagnoosimiseks STOP-BANG küsimustikku. Leidsime, et Eestis levinud Epworthi unisuse skaala kasutamine iseseisva meetodina ei ole uneaegse hingamishäire diagnoosimiseks piisav.

Unepäeviku täitmine vähemalt kahe nädala jooksul on oluline ka kõigi liig­unisuse kahtlusega patsientidel liig­unisuse diagnostikaks, samuti emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2) ning STOP-BANG küsimustik. Ka une-ärkveloleku rütmihäirete diagnostikas leiti unepäeviku täitmise olulisus.

Eestis levinud rahutute jalgade sündroomi küsimustikku ei soovitata kasutada ka liigutushäirete kahtlusega patsientidel esmaseks diagnostikaks, sest tõenduspõhiste uuringute põhjal on see mõeldud haigete ravi efektiivsuse hindamiseks. Pean siiski lisama, et mõned kaasatud küsimustikud vajavad automaatse skoorimise väljatöötamist, et need paremini praktikasse jõuaksid.

Tervishoiukorralduslikud algoritmid annavad ülevaate kõigi unehäirete kohta

Algoritmid annavad hea toe algajale unehäire äratundmiseks ja ka keerulistel juhtudel soovitame jälgida just tervishoiukorralduslikke algoritme, et välja jõuda peamise unehäire ja lahendusteni.
Algoritmides on nimetatud iga unehäire kohta konkreetsed tegevused ja küsimustikud, samuti on kirja pandud soovitused, mis olukorras tuleb patsient suunata unehäiretega tegeleva spetsialisti juurde. Leiti, et häiriva, sagedase või potentsiaalselt ohtliku parasomnia / uneaegse käitumise korral tuleb patsient suunata kohe unega tegeleva spetsialisti juurde. Visuaalse mandibulaarse retrognaatia ja Mallampati skoori hindamise illustreerisime jooniste abil.

Unehäirete patsiendijuhend sisaldab unepäevikut

Lisaks ravijuhendile valmis eesti- ja venekeelne patsiendijuhend, kus nimetasime tavapärase une tunnused täiskasvanutel ja andsime lühiüle­vaade kõikidest ravijuhendis kirjeldatud unehäiretest, see sisaldab praktiliseks täitmiseks unepäevikut. Lühikese ja konkreetse A4-formaadis patsiendi­juhendi pöördel leiab kahenädalase unepäeviku koos täitmisjuhendiga. Unepäeviku abil on patsiendil võimalik enne spetsialisti poole pöördumist kodune eeltöö juba ära teha.

Täiskasvanute normaalse une tunnused

Une- ja ärkvelolekuaeg on pärilik ja individuaalne. Alates 18. eluaastast on tavapärane

• uneaeg öötundidel;
• uneaja kestus 6,5–11 tundi, enamikul inimestest 7–9 tundi;
• magamaminek ajavahemikus kell 21.00–01.00;
• ärkamine ajavahemikus kell 06.00–10.00;
• une- ja ärkvelolekuaja varieerumine kuni kolm tundi (kahenädalase jälgimisperioodi jooksul);
• magamajäämine 30 minuti jooksul;
• ärkamisi keskmiselt 1–2 korda une jooksul;
• alates 55. eluaastast päevane uinak kestusega 30 min.

Eelnimetatud tavapärased uneajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese puhul.
Väsimusel võib olla erinevaid põhjuseid, kuid väsimus võib olla ka halva unekvaliteedi ilming. Paljud harjumuslikud päevased tegevused mõjutavad une kvaliteeti.

Informatsioon ravijuhendi kohta ja koolitused

Planeerimisel on ravijuhendit tutvustavad koolitused nii arstidele kui ka kõikidele teistele sihtrühmadele. Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Eesti Haigekassa. Unehäirete ravijuhend on leitav ravijuhendite lehelt aadressil www.ravijuhend.ee.