Praktikakorraldusest jaeapteegis ja haiglaapteegis

Praktika Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglaapteegis

Kersti Teder, proviisor, Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegi juhataja

Proviisoriõppe tudengitel on võimalus tulla haiglaapteeki praktikale oma 5. kursuse apteegipraktika raames motivatsioonikirja alusel. Praktika kestab 4–6 nädalat ja selle ajaga proovime läbi töötada kõik praktikajuhendis toodud valdkonnad. Tööülesanded on kooli ja haiglaapteegi koostatud juhendis täpselt ette kirjutatud.

Alustame praktikat kõige põhilisematest ehk laomajanduslikest küsimustest, lisaks näitame kogu ravimikäitlust haiglas, räägime kliinilisest farmaatsiast ja loomulikult ravimite valmistamisest. Tutvustame lühidalt ka seda, milline on haiglaapteekide töökorraldus mujal Euroopas. Sageli on praktikandil lisaks iseseisev projekt või küsimus, millele peab praktika käigus vastuse otsima.

Farmatseudiõppe tudengid satuvad meie juurde väga juhuslikult. Far­mat­seudiõppe üliõpilasi tuleb meie juurde harva ning peamiselt õpivad nad siin ravimite valmistamist. Kui selle kõrvalt jääb farmatseudiõppe praktikandil mingil põhjusel vaba aega, siis näitame talle ekskursiooni vormis ka ülejäänud apteegi töökorraldust.

Kuna haiglaapteegis on erinevad valdkonnad, siis on praktikantide juhendamine jagatud ära neid valdkondi hästi tundvate apteegitöötajate vahel.

Haiglaapteekide praktika on heal tasemel
Ma arvan, et Eesti haiglaapteekides on praktika korraldatud hästi, kuna apteekidele on ette antud kriteeriumid, mida nad praktikabaasina peavad täitma. See on reguleeritud Tartu Ülikooli ja Eesti Haiglaapteekrite Seltsi koostöös, mis toimib hästi.

On mõningad valdkonnad, milles ühed haiglaapteegid on teistest tugevamad, aga arvan, et head baasteadmised saavad tudengid kõigis neljas haiglaapteegist praktikabaasis. Praktikateemadel tehakse omavahel tihedat koostööd, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaal­haigla vahetavad näiteks aeg-ajalt omavahel praktikante. Mõnikord oleme saatnud ka Tartust oma praktikandi Tallinnasse haiglaapteeki tutvuma mingi valdkonnaga, mille vastu on praktikandil suur huvi ja milles on Tallinna haiglaapteegil suurem kogemus (näiteks radiofarmaatsia).

Praktikabaasi ootused koolile
Olen ise kooliga tihedalt seotud, aga kui panen ennast tegevapteekri rolli, siis leian, et hästi oluline on see, et kool õpetaks tudengitele info otsimist, seoste loomist ja praktilisi oskusi ning väiksem rõhk võiks olla pähe õppimisel.

Näeme aeg-ajalt ka praktikantide pealt, et kui tudeng tuleb apteeki praktikale ehk reaalsesse ellu, kus ei ole õpiku­teksti moodi materjal, siis satub ta segadusse. Samas on neid praktikante, kes oskavad luua seoseid, suudavad andmetes hästi orienteeruda ja esitada õigeid küsimusi, mis lihtsustab info leidmist.

Haiglaapteekrite vaatenurgast vajame väga farmatseute, kellel on head käelised oskused ravimite manustamiseks ettevalmistamiseks. See on teenus, mis on suurhaiglatele väga vajalik, sest parandab nii ravikvaliteeti kui ka tagab käitlejate ohutuse (nt ohtlike ravimite korral). Samuti ei kao haiglaapteegist kuskile ekstemporaalsete ravimite valmistamine. Kui üldapteekides on ravimite valmistamise osakaal jäänud suhteliselt väikseks, siis haigla­apteekides on need mahud päris suured.

Mõeldes proviisoriõppe praktikale arvan, et viimase viie aasta jooksul on ülikool praktikakorralduses ära teinud suure töö, praktika on läinud oluliselt sisukamaks. Kui varem tulid praktikandid apteeki teadmisega, et nad peavad midagi õppima, siis nüüd teavad nad täpselt, mida peavad õppima. Kui sinna juurde saadakse veel praktikabaaside juhendajad, kes lisaks sellele, et nad on tugevad proviisorid, saavad ka tugevateks juhendajateks, siis on proviisori­õppe praktikakorraldus Eestis väga hea.

Praktikajuhendaja seisukohast on oluline, et koolilt tuleksid juhendajale selged suunised, mida kool ootab apteegipraktikalt ning millised verstapostid tuleb praktikandil läbida. Eks see ole ilmselt omamoodi vastastikune koostöö, sest teisalt ootab ilmselt kool, et apteegid ütleksid, milliseid töötajaid neil on vaja.

Praktika jaeapteegis

Eestis on piisavalt hästi toimivaid jaeapteeke, kus saab omandada iseseisvaks töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused, leiavad praktikabaasidena tegutsevate jaeapteekide juhatajad proviisor Diana Raudsepp ja proviisor Külli Teder.

Ringtee Selveri Südameapteegi juhataja ja proviisor Diana Raudsepp

Kuidas on teie apteegis korraldatud praktika juhendamine proviisori- ja farmatseudiõppe tudengitele?
Ringtee Selveri Südameapteegis oleme igal aastal juhendanud 2–3 tudengit. Proviisoritudengid võtavad meiega tavaliselt ise ühendust ja broneerivad oma praktikakoha juba üsna varakult. Meie apteek on hea praktikakoht, sest nii põhi­praktika kui ka ravimite valmistamispraktika saab teha samas kohas.

Tudengeid võtame vastu nii nagu uut töötajat. Tutvustame apteeki, kollektiivi, olulisemaid töösisekorraeeskirju ja seaduseid, töögraafikut ja meie traditsioone. Tudengiga vesteldes selgitame välja tema varasemad apteegitöö kogemused ja vastavalt sellele valime õpetamise stiili.

Sellel aastal on Südameapteegil valmis saanud spetsiaalne tudengite juhendajatele mõeldud koolitus, üks koolituse läbiviija olen ka mina. Lisaks oleme kokku koondanud ja raamatuks vormistanud kõige olulisema info, kuidas õppemooduleid efektiivsemalt juhendada.

Millised on praktikantide tegevused ja tööülesanded?
Praktika viime läbi moodulite kaupa, mis on välja toodud kõrgkooli proviisori või farmatseudi õppekavas. Tudeng tutvub apteegiruumide ja seadusandlusega, kaupade tellimise ja väljapanekuga, müügiprogrammiga, ravimite ja muu apteegikauba nõustamisega lähtuvalt apteegiteenuse kvaliteedijuhisest. Teeme kontrollülesandeid kõrval- ja koostoimete õppimiseks. Tutvustame apteegi aruandlust ning praktikandid saavad valmistada retsepti alusel ja seeriaviisiliselt erinevaid ravimvorme.

Järgime põhimõtet, et liigume lihtsamatelt ülesannetelt keerulisematele. Kaasame tudengit igasse töölõiku ning sealjuures põhjendame, mida ja miks oleks vaja meelde jätta. Anname konstruktiivset tagasisidet pärast iga mooduli läbimist. Õpetame rakendama apteegi kvaliteedijuhendit oma igapäevatöös ja nõustamise kuldreegleid kliendiga suhtlemisel. Ootame tudengilt kaasamõtlemist, lahenduste pakkumist ja vajadusel abi küsimist, mis iganes probleem ette tuleb. Oleme avatud tudengi värsketele mõtetele ja ülikooliteadmistele, et temalt ka ise õppida.

Millised on teie kogemuse põhjal proviisori- ja farmatseudiõppe tudengite praktikavõimalused Eestis üldiselt?
Mulle tundub, et Eestis on praktikabaase piisavalt. Küll aga soovitan endale juba varakult sobilik apteek broneerida, et olla kindel oma praktikakohas, sest kvaliteetse praktikajuhendamise tagamiseks võib ühes üldapteegis põhipraktika läbida korraga ainult üks üliõpilane. Need apteegid, kus toimub lisaks ravimite valmistamine, võivad võtta kokkuleppel ülikooliga ka rohkem tudengeid. Lisaks põhipraktikale üldapteegis on võimalik motivatsioonikirja alusel ravimite valmistamise moodul läbida ka haiglaapteegis. Osasid tudengeid motiveerivad praktikabaasi valiku tegemisel apteegi­teenuse pakkujate hüved töökohal (tasustatud praktikakoht, e-proviisori kasu­tamise võimalus, erinevatel koolitus­programmidel osalemise võimalus jne).

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kolme­aastase õppetsükliga farmaatsiatudengid saavad apteeki praktikale minna teisel ja kolmandal kursusel. Praktikal apteegis valmistatakse ravimeid mõlemal aastal. Teisel kursusel on põhirõhk käsi­müügiravimite tundmaõppimisel ning apteegikauba vastuvõtu ja käitlemisega seotud tegevustel. Kolmandal kursusel õpitakse lisaks eelnevale patsiendikeskse nõustamise põhimõtteid ja orienteeruma retsepti­ravimite nomenklatuuris.

Minu hinnangul võiksid üliõpilased olla rohkem huvitatud apteekide külastamisest juba varem kui viiendal kursusel. See võiks olla töövarju põhimõttel, et tudeng näeks, milliseid erinevaid ameteid võib proviisor pärast ülikooli lõpetamist valida. See võiks hõlmata lisaks üldapteegile ka teisi farmaatsiaga seotud ettevõtteid ja riigiasutusi (doktorant ülikoolis, kliiniline proviisor haiglaapteegis, ravimiamet jne). Mida varem tudeng tajub omandatava ameti mitmekülgsust, seda rohkem on ta motiveeritud läbima esimestel ülikooliaastatel raskusi tekitavad baasõppeained edukalt.

Kuidas toetab proviisorite õpe praktiliseks tööks vajalikke oskusi ja teadmisi? Millised on teie ootused koolile?
Proviisoriõppe viienda kursuse tudengid saabuvad apteeki praktikale üsna erineva teadmistepagasiga. See oleneb sellest, kas ülikooliõpingute kõrvalt on võimalik käia apteegis tööl abitöötaja või klienditeenindajana või kas on läbitud vastavad valik­aineid, mis teevad tutvumise apteegi­tööga kergemaks. Varasema apteegitöö kogemusega tudengid on klientidega suhtlemisel ja lahenduste leidmisel julgemad.

Farmaatsia instituut korraldab tudengitele ja uutele juhendajatele sügiseti koolituspäevi ja seminare, et õpetada, kuidas praktikaks paremini ette valmistuda, kuidas valida juhendamisstiil ja kuidas apteegitöö käigus tekkivad probleemid lahendada. Ülikooli õppeinfosüsteemis on loodud e-portfoolio õpimapp, mis aitab tudengil teha vahekokkuvõtteid ja õppimisega järje peal olla. Seda jälgib ka otsene apteegipoolne juhendaja, kes saab sinna anda tagasisidet.

Millised on praktikategevuste ühtlustamise võimalused jaeapteekides?
Praktikabaasid peaksid tudengi vastu võtma nii, et apteeki saabudes oleksid kõik tööks vajalikud asjad korraldatud. Töögraafikud tuleks planeerida nii, et tudengil oleks kas põhi- või lisajuhendaja alati apteegis kohapeal. E-portfoolio annab ette konkreetse kava, millest lähtuda praktika läbiviimisel. Peaks tundma huvi, kuidas tudengil läheb, ning vajadusel pakkuda abi ja toetust, kui tekib mõni keerulisem olukord. Töölõikusid tuleks seletada ja siduda konkreetsete näidetega elust enesest.

Selle kõige keskel tuleks säilitada positiivne õhkkond ja olla igati abivalmis vastama tudengi küsimustele.

Tõnismäe Südameapteek 24h juhataja ja proviisor Külli Teder

Kuidas on teie apteegis korraldatud praktika juhendamine proviisori- ja farmatseudiõppe tudengitele?
Enne proviisori- ja farmatseudiõppe tudengite praktikale saabumist Tõnismäe Südameapteeki lepitakse kokku, kes saab konkreetse praktikandi juhendajaks ning vastavalt erialatöötaja töögraafikule saab teha ka tudengile apteegipraktika graafiku. Samuti lepitakse kokku kooli etteantud praktikateemade (assisteerimine, defektuur, käsimüügiravimid, retseptiravimid) läbimise aeg.

Praktikandi saabudes tutvustatakse apteegi töökorraldust, töötajaid, ruume, eeskirju jmt. Seejärel lepib praktika­­juhendaja tudengiga kokku tööplaani – selles jagatakse ära, mis aja jooksul milliste kaubagruppidega/teemadega süvendatult tegeletakse (sh lepitakse kokku ka konkreetse teema teadmiste kontrollimise aeg).

Seega on tudengil teada, mis ajaks peab ta selgeks saama näiteks nn külmetushaiguste või seedeelundkonnaga seotud probleemide või vitamiinide-mineraalide teemal nõustamise koos pakutavate ravimitega ja teiste apteegi­kaupadega. Selliselt tegutsedes saame olla kindlad, et kõik vajalikud teemad saavad piisavalt tähelepanu.

Selleks et tudengil oleks apteegikaubas kergem orienteeruda, alustab ta oma praktikat tavaliselt defektuuri osaga paralleelselt käsimüügi praktikaga.

Millised on praktikantide tegevused ja tööülesanded?
Praktikandi põhiline ülesanne apteegi­praktika ajal on omandada vajalikud teadmised apteegis töötamiseks – alates kauba vastuvõtmisest, oma kohtadele jaotamisest kuni apteegikülastaja põhjaliku nõustamiseni. Selleks peab tudeng küsima erialatöötajatelt aktiivselt tööga seotud küsimusi, samuti kuulama, kuidas proviisorid/farmatseudid apteegi­külastajaid nõustavad, ning oluline on ka iseseisvalt juurde õppida – tuleb uurida apteegiriiulitel olevate käsimüügiravimite ja teiste apteegikaupade infolehti, pakenditel olevat infot, e-proviisorit, vajadusel otsida internetist lisainfot. Loomulikult peab praktikant õpitu ja kuuldu ellu viima ehk ta peab juhendaja kõrvalt ka apteegikülastajaid nõustama.

Millised on teie kogemuse põhjal proviisori- ja farmatseudiõppe tudengite praktikavõimalused Eestis üldiselt?
Usun, et Eestis on piisavalt hästi toimivaid jaeapteeke, kus saab omandada iseseisvaks töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Samuti on tudengitel võimalik osa oma praktikast sooritada haiglaapteegis. Seda võimalust soovitan kindlasti kasutada, et näha lähedalt arstide-apteekrite tihedat koostööd ja patsientide ravivõimalusi, millega jae­apteegis kokku ei puutu.

Arenguruumi on kindlasti apteegi­praktika juhendajaks olevate proviisorite ja farmatseutide motiveerimises ja tunnustamises. Ilmselt oleks abiks ka sisulised koolitused ja infotunnid võimalikele praktikajuhendajatele.

Praktikajuhendajaks olemine on vastutusrikas ja aeganõudev töö. Praegu tehakse seda suuresti missioonitundest ja isikliku aja arvelt. Tore, et meie seas on inimesi, kes selle vastutusrikka töö oma õlule võtavad!

Kuidas toetab proviisorite õpe praktiliseks tööks vajalikke oskusi ja teadmisi? Millised on teie ootused koolile?
Proviisoritudengite teadmised ja oskus leida vajalikku infot on aasta-aastalt paranenud, seega ollakse õppe korraldamisel õigel teel. Samuti on Tartu Ülikooli tudengitele tehtud kohustuslikuks praktikapäeviku pidamine paralleelselt apteegi­praktikaga ning tähtaegu kontrollitakse – see sunnib tudengeid jooksvalt asju kirja panema ning läbi mõtlema. Samas jõuavad proviisoritudengid reaalselt apteeki alles viimasel aastal, see võib olla asi, mida muuta.

Millised on praktikategevuste ühtlustamise võimalused jaeapteekides?
Praktikategevuse ühtlustamisele aitaksid kaasa sisulised koolitused praktika­juhendajatele, täpsemad juhendid nii tudengitele kui ka juhendajatele – see tagaks, et n-ö miinimumprogramm on kõikides apteekides praktika jooksul läbitud. Uutele juhendajatele oleks ilmselt abiks ka näidisplaan, kuidas jagada teemad praktikaajale ning kuidas kontrollida tudengite teadmisi (ehk võiks juhendajatele rääkida ka OSCE testist, sarnast kontrollimist saab ka apteegis konkreetse teema lõpus rakendada).
Usun, et abiks oleks ka praktika­juhendajate motiveerimine ja tunnustamine.