Noorte seksuaaltervise teenused

Tookordsed (26–30 aasta tagused) noorte seksuaaltervise näitajad olid kehvapoolsed, kuid nüüdseks oleme üks parimate näitajatega riike maailmas üldse. Näitajate paranemises on suur roll kooli seksuaalhariduse kvaliteedi paranemisel ja noorte nõustamiskeskustel. Just kvaliteetset seksuaalharidust koos hästi kättesaadavate, noortele eraldi loodud seksuaaltervise teenustega loetakse seksuaaltervise näitajate paranemise eelduseks ja aluseks.

Keskused on spetsialiseerunud noorte seksuaaltervise probleemidele, sh hoidumine soovimatust rasedusest; raseduse planeerimine ning diagnoosimine, abi ja nõustamine soovimatu või ootamatu raseduse korral, seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine, nende suhtes testimine ja nende ravi. Nõu ja abi saab tulla küsima lähisuhete, seksuaalse identiteedi, orientatsiooni ja üldisemalt seksuaalsuse teemadel. Suur teemadering on seotud seksuaalse arenguga, sh menstruatsioonitsükliga seotud probleemid tütar­lastel.

Noortele pakuvad seksuaaltervisega seotud teenuseid noorte nõustamiskeskused ja -kabinetid, mis asuvad kas haiglate või erakliinikute juures. Keskused on avatud kõigil tööpäevadel, kabinetid paaril päeval nädalas. Keskustes on meeskonnad suuremad, seal töötavad mitmed eriarstid (naistearst, meestearst, naha- ja suguhaiguste arst), ämmaemandad, psühholoogid. Kabinettides töötavad ämmaemandad ja naistearstid. Keskuste ja kabinettide nimekirja ja kontaktid leiab Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt www.seksuaaltervis.ee. Sellelt leheküljelt leiab ka infot seksuaalsuse ja seksuaaltervise kohta ning on võimalik küsida nõu.

Lisaks individuaalvastuvõttudele korraldavad paljud keskused ja kabinetid ka kooliõpilastele seksuaalhariduslikke loenguid/grupidiskussioone. Loengud on mõeldud koolis pakutavale seksuaalharidusele lisaks ja toetavad seda. Seksuaalharidusliku tegevuse kaudu saab noortele keskuseid ja teenuseid tutvustada ning edaspidi, isikliku vajaduse tekkel, on keskusesse juba kergem pöörduda.

Noorte seksuaaltervise teenused on suunatud mõlemast soost kuni 26-aastastele noortele. Arvestame sihtgrupi vanusega – teismeliste ja noorte puhul sotsiaalse ebaküpsusega. Seetõttu peab teenus olema üles ehitatud nn madala läve teenusena: lihtne pöörduda, kergesti leitav, võimalikult lühikesed järjekorrad, võimalus saada nõu ka kohe, ilma visiiditasu ja saatekirjata. Paralleelselt registreeritud vastuvõtuga on avatud ka vastuvõtt nn elavas järjekorras pöördujatele. Vastuvõtud on korraldatud nii, et noorel oleks lihtsam isiklikest asjust kõnelda – arst või ämmaemand on vastuvõturuumis noorega kahekesi.

Nõustamisfilosoofia lähtub noorte seksuaalsetest õigustest ehk õigusest otsustada oma seksuaalsuhete ja -tervise üle, õigusest saada seksuaaltervisealast abi ning tänapäevast ja teaduspõhist infot. Iseotsustamisega kaasneb ka vastutus, nõustamisprotsessis oleme vastutuse mõistmisel, selle võtmisel ja sellest arusaamisel noorele toeks. Noorte seksuaaltervise teenuse osutamisel on arstidel, ämmaemandatel ja õdedel vaja omandada nõustamis- ja suhtlemis­oskused, ja seda ka teismelistega töötamiseks. Nii nagu inimestega töötades üldse, on nõustamise psühholoogilise poole tundmine (kontakti loomine, hoidmine, oskus kuulata, mittehinnanguline lähenemine, koos noorega tema küsimustele, probleemidele, muredele lahenduse leidmisel abiks olemine) äärmiselt tähtis. See teeb noortenõustaja töö huvitavaks, haaravaks, mõnikord ka keeruliseks. Tekkinud usaldusest / mitte usaldamisest, kui pöörduja on 13–16 aasta vanune, võib sõltuda palju – edaspidine abi otsimine terviseprobleemidele, ennetava iseloomuga terviseteenuste kasutamine tulevikus, usaldus meditsiini vastu üldiselt.

Milliste muredega noored nõustamisele pöörduvad?

Kontratseptsioon
Kontratseptsioon on kõige sagedasem teema, millega noored vastuvõtule pöörduvad. Soovitakse leida endale sobiv rasestumisvastane vahend, mis annab kindla kaitse. Tullakse kas ennetavalt ehk enne seksuaalelu algust või ka siis, kui on juba vahekorras oldud. Mõnikord on eelnevalt olnud ka kaitseta vahekordi ja sel juhul on vajalik enne vahendi kasutamist kontrollida raseduse suhtes. Esineb ka olukordi, kus jõuab veel soovitada pöörduda kohe apteeki SOS-kontratseptiivi ostma.

Kui varasemalt oli esmane vahend, mida noored valdavalt valisid, pillid, siis nüüd tullakse muu hulgas ka kindla sooviga hakata kasutama näiteks emaka­sisest vahendit või nahaalust implantaati.
Nõu saamiseks pöördutakse ka siis, kui tundub, et juba kasutusel olev vahend ei sobi, kahtlustatakse kõrvaltoimeid, kasutamine ei püsi meeles või on olnud segadust ja eksimusi kasutamisel. Koos noorega arutades püüame leida talle sobiva vahendi.

Noorte informeerituse tase on erinev. Noortenõustaja ülesanne ongi nõustada ja anda teavet nõnda, et see oleks arusaadav, igakülgne, tõene ja usaldusväärne. Me ei saa peale suruda valikuid, valiku teeb noor ise. Meie saame informeerida ja selgitada nii, et valik tehtaks teadlikult ja informeeritult ning seda mitte ainult rasestumisvastase vahendi suhtes, vaid kõigis seksuaaltervist puudutavates küsimustes.

Mõnikord on vaja kummutada ka hirme või müüte. Internetist lugedes või foorumeid ja suunamudijate lehekülgi jälgides on võimalik leida väga erinevat informatsiooni. Mõnikord on sealt loetu suisa vale, teinekord kaheldava väärtusega. Arst või ämmaemand peab vahel tõese, teaduspõhise informatsiooni selgitamisega palju vaeva nägema, sest uskumused, mis on kaheldava väärtusega allikate lugemisel juba tekkinud, on visad taanduma. Näiteks kardetakse, et hormonaalne kontratseptsioon võib põhjustada viljatust. Tegelikult on ju otse vastupidi: vältides soovimatut rasedust, on tõhusal kontratseptiivil tervist säilitav omadus. Rasestumisvastane vahend võib varjata viljatust, sest vahendi kasutaja ei soovi rasestuda.

Teine sage müüt on, et hormonaalse kontratseptsiooni kasutamisel on vaja lasta kehal vahepeal “puhata” või “puhastuda”. Tegelikult ei ole ka pikaajalisel järjest kasutamisel leitud tervist kahjustavaid toimeid, pigem võib selline vahepaus kasutamisel tuua kaasa soovimatu raseduse, sest ollakse harjunud pidevat kaitset andva vahendiga ja kondoomi kasutamine võib meelest minna.

Raseduse ja rasestumisega seotud küsimused
Tullakse küsima, milliseid ettevalmistusi teha enne raseduse planeerimist, kas on vaja üldse midagi teha, milliseid vitamiine süüa, kuidas toituda, millal ja kuidas ära jätta rasestumisvastase vahendi kasutamine.

Tullakse raseduse kahtlusega, on pöördumisi soovitud ja ka soovimatu või ootamatu rasedusega. Raseduse jälgimist noorte seksuaaltervise keskustes ei tehta. Soovimatu või ootamatu rasedusega pöördujatele oleme abiks ja toeks valiku tegemisel. Oluline on, et noor teeks otsuse, mis on tema jaoks sel hetkel õige, ja ta saaks otsuse teha vabalt ja ise.

Vajaduse korral pakume tuge, kuidas oma perega rääkida, kuidas leida usaldus­isik, kes oleks abiks ja toeks. Kahjuks oleme mõnikord silmitsi ka tõsi­asjaga, et alaealine vajab rasedana kaitset oma päritolupere ja vägivalla eest. Vajaduse korral võtame ühendust lastekaitsetöötajate, sotsiaaltöötajate, juristide või politseiga.

Raseduse katkestamisele suuname günekoloogia päevastatsionaari teenust pakkuvasse raviasutusse. Sealjuures nõustame juba ennetavalt rasestumisvastase vahendi osas, mida saaks kasutama hakata kohe pärast raseduse katkestamist. Ka raseduse katkestamise järgset tervisekontrolli saab tulla tegema noorte seksuaaltervise keskusesse.

Suguhaiguste suhtes testimine ja nende ravi
Võimaliku suguhaigusesse nakatumise suhtes testimine, soovituse andmine suguhaiguste suhtes testimiseks ja suguhaiguste ravi on igapäevase nõustamistöö lahutamatu osa. Uut suhet alustades, partnerit vahetades, pärast juhuvahekorda, kaebuste tekkel, püsipartneri aususes ja truuduses kaheldes on alati soovitatav testida suguhaiguste suhtes. Paljudes keskustes saab testima tulla ka elavas järjekorras, seda kasutavad eriti noored mehed. Nemad saavad testid anda uriinist ja veeniverest ning kui mehel pole kaebusi, ei ole vajalik teha ka läbivaatust. Testides on oluline silmas pidada, et võimalik peiteperiood oleks möödunud, ja küsima peab ka erinevate seksuaalpraktikate kohta – sellest oleneb, millisest paikmest analüüsi materjal võtta.

Suguhaiguse diagnoosi selgudes on oluline selgitada noorele haiguse olemust – see on sugulisel teel nakkav ja seetõttu vajab ravi ka partner või partnerid. Mittehinnanguline lähenemine on siinkohal jällegi väga oluline, usaldus patsiendi ja arsti vahel on eduka ravi aluseks, kuna ravi peavad saama ka partner või partnerid. Kui partnerile ravi välja kirjutada pole võimalik, siis saame veenda patsienti, kui oluline on eelmist (eelmisi) partnereid sugu­haigusest teavitada. Haiguse paikmest sõltub ravipreparaadi valik.

Suguelundite läbivaatuse sooviga pöördutakse vastuvõtule nii profülaktiliselt kui ka tekkinud kaebuste tõttu. Kaebusteks võivad olla voolus, sügelus, valu, kipitus, naha või limaskesta muutused (näsakesed, haavandid, punetus, erosioonid, villid).

Tänapäeval on tänu käsimüügi­ravimite olemasolule tupe seenpõletiku raviks naistel võimalik end juba ise apteekrite abil aidata. Tupe seenpõletikku on anamneesi ja oma iseloomulike tunnuste abil (sügelus tupes ja/või tupeavauses, kohupiimjas või mannaputru meenutav tükiline voolus) võimalik tuvastada ja ravida. Noorte nõustamiskeskuses näeme ka neid patsiente, kes on küll juba käsimüügitooteid kasutanud, kuid kaebus pole möödunud nii kiiresti kui loodetud või on lühikese aja möödudes taas tekkinud. Siis ongi võimalik läbivaatusel selgitada, kas diagnoos on õige, vajaduse korral nõustada haiguse olemuse ja raviefekti saabumise aja, intiimhügieeni osas, vajadusel pakkuda ka testimisvõimalust suguhaiguste suhtes.

Seksuaalelu ja suhted
Vastuvõtule pöördutakse ka erinevate seksuaalelu ja seksuaalsust puudutavate küsimuste või muredega: iha, enese­rahuldamine, orgasm, valu vahekorra ajal. Need delikaatsed ja väga isiklikud küsimused on teinekord oodanud küsija julguse kogumise tõttu pikka aega – vahel kuid, mõnikord ka aastaid.

Isiklike, lähedaste suhete, seksuaalsuhete valdkond on noorte nõustamiskeskuse teenuste juures läbiv. Pöördutakse, et suhete teemal otse nõu pidada, ja teisi teenused pakkudes on vajalik noorte suhetega arvestada ja nende kohta küsida.

Seksuaalsuhte algus, kestus, muutumine, partnerist lahkuminek, uue leidmine, enese usaldamine, partneri usaldamine, vanematega rääkimine, seejuures tekkivad tunded, nagu hirm, häbi, läbikukkumise tunne, kartus teha vale otsus, soov alati õigesti otsustada jne – kõik see mõjutab, milline on isiku vastu­võtuvõime, soov end aidata, abi otsida ja vastu võtta.

Noorte eneseleidmise, avastamise ja kiire arengu virvarris, mis toimub õpingute või tööga seotud kiires elutempos, on oluline, et tervise hoidmise, soovimatute tervisesündmuste ärahoidmisega või võimalike kahjude vähendamisega seotud meditsiiniline praktiline abi oleks kiiresti ja lihtsalt kättesaadav, usaldusväärne, heal tasemel ning edasi antud noortesõbralikul viisil.

Eestis võime olla õnnelikud, et riik on noorte seksuaaltervise teenuseid oluliseks pidanud ja rahastanud – haigekassa rahastusega on need noortele, sh ka tervisekindlustuseta noortele tasuta.