Nahaarst Marina Teras: jälgimist vajavad eelkõige pigmentkoldelised muutused

Kuidas tekivad sünnimärgid?
Sünnimärgid on nahal olevad märgid, mis on inimesel sündides või tekivad kahe esimese eluaasta jooksul. Ülejäänud on omandatud ega pruugi olla sünnipärased “sünnimärgid”. Neid on väga erinevat tüüpi, näiteks erinevaid pigmentkoldeid, mittepigmentseid, pindmisi või sügavaid nahakoldeid, sarvestumise häireid. See on väga kirju maastik.

Kuna niinimetatud päris sünnimärgid võivad olla mitmesugused ja erineva iseloomuga, siis on väga erinevad ka nende tekkimise põhjused – need võivad olla seotud geneetikaga või rakkude jagunemisega, võivad tekkida mingi muu süsteemi eripära tõttu, kuid ka päikese­kiirguse tõttu. Mõnikord me ei teagi põhjuseid, näiteks ei ole teada omandatud pigmentkollete kõiki tekkepõhjusi.

Üks faktor, mis paneb pigmentkoldeid rohkem kasvama, on üleliigne ultraviolettkiirgus. Samuti võivad seda teha ka erinevad kaasasündinud või omandatud mutatsioonid, näiteks keratooside korral. Keskeast alates tekib neid paljudel – inimesed tulevad vastuvõtule ja kutsuvad neid kõiki sünnimärkideks, aga oma olemuselt need seda ei ole.

Lisaks võivad paljud moodustised olla veel ka vaskulaarse iseloomuga ega pruugi üldse olla lähtunud naharakkudest. Näiteks võivad need olla seotud ka näärmetega – ka kõiki niisuguseid naha­moodustisi kutsuvad inimesed sünnimärkideks.

Eesti keeles väga head sõnavara nende nahakollete ja muutuste jaotamiseks ei olegi, ja nii ongi need inimeste jaoks koondunud konkreetse nimetuse alla – sünnimärk. Nahaarstile kajastub aga selle sõna sisu hoopis teises tähenduses.

Millest sõltub sünnimärkide ja pigmentkollete arv?
See sõltub natukene geneetikast ja natukene juhuslikkusest, väliskeskkonna faktoritest, näiteks ka erinevatest haigustest ja seisunditest. Ühest vastust sellele küsimusele ei ole – me kõik oleme nii erinevad, erinev on meie geneetiline kombinatsioon, elustiil, ja erinev on ka see, kuidas kõik kokku klapitub.

Ja siis nii ongi: kellel on erinevused naha peal näha, kellel on seespool midagi teisiti. Nagu ma ütlesin, siis kõiki põhjuseid me ei teagi, kuid tegelikult ongi kõige olulisem osata eristada, mis on healoomuline ja mis on pahaloomuline ning mis on dünaamikas jälgimist või preventiivset ravi vajav.

Millised pigmendimuutused või sünnimärgid vajavad arsti jälgimist? Mis on ohumärgid?
Nahaarsti jälgimist vajavad eelkõige pigmentkoldelised muutused, mis on kas sünnipärased või omandatud. Tuleks silma peal hoida, kuidas kolded käituvad ja kas need aja jooksul ka muutuvad.

Jälgimist vajavad ka uued kolded, mis on üksiku paiknemisega. Kui korraga tekib koldeid ühte kohta palju, siis reeglina on need pigem healoomulised väljundid. Aga oluline on jälgida just üksikuid päikesekahjustuse piirkonnas tekkivaid ja kiiresti kasvavaid, valulikkust ja pakitsust põhjustavaid kummalist värvi pigmentkoldeid. Kui kolded on sinakad, punakad, mustjad, siis need on ka alati kahtlased.

Millistes kehapiirkondades olevaid koldeid võiks eelkõige jälgida?
Kehapiirkondade kohta kindlat reeglit ei ole – pigmentkasvaja võib tekkida igale poole, ka siseorganitesse.

Mittepigmentsed kolded tekivad rohkem päikesekahjustusega alale, seega siis ülakehale, aga need võivad tekkida ka mujale kohtadesse, kuhu päike sagedasti paistab – näiteks sääre tagapinnale, kõrvalestadele, põlveõndlatesse.

Kas liigeste paindumiskohtades olevad sünnimärgid võivad sagedamini viga saada?
Jah, need saavad tõepoolest sagedamini viga, aga see ei too kaasa rohkem kasvajalisi protsesse. Pigem on tegemist lihtsalt atüüpilise lokalisatsiooniga, näiteks peopesas, talla all. Nende kollete tekkimisel võivad mängida rolli muud faktorid, mitte niiväga päike.

Aga traumeerimine – koos muude faktoritega võib see mõnikord avaldada mõju ja anda hoogu pahaloomuliseks muutumisele, vahel näeme seda eakamate inimeste seas.

Aga oma praktikas ma üldiselt siiski ei näe, et traumeerunud sünnimärkidel või pigmentkolletel oleks suurem tõenäosus muutuda pahaloomuliseks. Kuid patsientidel tuleb seoses sellega vahel ette ülereageerimist, sest siis need kolded ju kipuvad veritsema ja tursuma.

Kui kolded on kohas, kus need saavad pidevalt traumeeritud – juuste all, meestel näiteks habemepiirkonnas –, siis võtame pigem need kolded praktilistel eesmärkidel kirurgiliselt ära.

Julgustan inimesi selle küsimusega siiski arsti juurde pöörduma – ka psüühika stabiliseerimine on üks ravivõte ning negatiivne stress on alati igas kontekstis halb. Saame pinged ja hirmud maandada.

Mida saab nahakollete ja sünnimärkide hoolduseks soovitada apteeker?
Hooldamist vajavad enamjaolt healoomulised, pindmised nahamoodustised, näiteks keratoosid, mis on oma olemuselt koorikmassid, krobelised, ajavad vahel kihelema ja võivad olla ka ebaesteetilised. Need on ainukesed, mis vajaksid pidevat hooldust. Selleks võib soovitada niisutavaid kreeme, koorivaid nahahooldustooteid, uureaga kreeme näiteks.

Soovitame ka D-vitamiini, sest siis on naha niiskustase parem. D-vitamiini soovitan ma nahaarstina ka selles mõttes, et ei tekiks sellist energiatühja emotsionaalset auku ja tunnet, et tahaks hirmsasti nüüd kiiresti päikese kätte minna ja päevitada, sest mul ei ole energiat. Et inimene ei läheks emotsiooni ajel lõunamaale ega päevitaks ennast tuli­punaseks, mis suurendab veelgi vähiriski.

Apteekrid saavad alati soovitada päikesekaitsevahendeid, mis mõnes mõttes on küll hooajalised, aga kui vaadata, kui palju inimesed reisivad, siis tegelikult läheb neid vaja aastaringselt. Arvestama peab siiski, et päikesekaitsevahendid ei paku 100% kaitset, tuleb leida kompromiss päevituskreemi ja riietuse kasutamise vahel.

Meie sõnum on, et esiteks vajab hele nahk võimalikult vähe päikest, teiseks tuleks nahka võimalikult palju õhku läbil­askvate riietega katta ja alles see­järel kasutada päikesekaitsevahendeid, kui ei ole muud varianti.

Kui apteeker märkab oma kliendi naha­muutust avatud kehaosadel, siis võib sellele ka tähelepanu suunata, et inimene oskaks ise ka märgata, mis tal enne oli ja et on toimunud muutusi. On inimesi, kes ei näegi hästi, ja on piirkondi, mida ei saa ega oska näha.

On hea, kui inimestel on lähedasi, kes aeg-ajalt saaks vaadata ja aidata jälgida sünnimärke, pigmendilaike ja muid uudis­koldeid, ning juhtida muutuste korral sellele tähelepanu. Samuti võiks inimesed enda keha regulaarselt peeglist üle vaadata.

Päikese osas võiks inimene ise tunnetada, et kui päike ei tundu talle hea ja kõrvetab liigselt, siis tuleb seda võtta organismi esmase kaitsereaktsioonina ja teha järeldus, et päevitamine ei ole tema jaoks hea, ja kasvõi selleks korraks päevitamine lõpetada.

Kas on võimalik käsimüügist saada mingeid ravimeid, kui sünnimärk või pigmendikolle saab viga?
Selleks sobivad kõik rahustavad kreemid, mis haavasid parandavad, näiteks aaloe- või kummelikreemid või dekspantenooli sisaldavad tooted. Kui kolle pidevalt veritseb või viga saab ning segab, siis tuleks pöörduda nahaarsti juurde.

Samas tuleb olla ka tähelepanelik: äkki ei olnudki sünnimärgil või pigmentkoldel traumat ja veritsemisel on muu põhjus. Pahaloomulistel kasvajatel on näiteks hästi palju veresooni ja väga hea veresoonevõrgustik ning veritsus võib tekkida hoopis sellel põhjusel.

Aga kui kolle otsese traumeerumise järgselt korraks veritses ja edasi jäi verejooks seisma ning see koht on sama­sugune, nagu on olnud aastaid ja aastakümneid, siis ei peaks selle pärast vast üleliia muretsema. Lihtsalt tuleks kollet jälgida, ja kui on vähegi kahtlusi ebatüüpilise iseloomu suhtes, siis konsulteerida vastava arstiga.

Kui on tekkinud uudne kolle ja ärgatakse nii, et särk ja lina on sageli verised, siis tuleks kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule. Põhiliselt pöördutaksegi juhtudel, kui koldest tuleb verd. Pikemat aega kestnud veritsemisega arsti juurde jõudmine näitab, et pigem on vastuvõtule tulemisega hiljaks jäädud – meie eesmärk on avastada pahad kolded ikkagi võimalikult vara. Veritsevad pigmentkolded näitavad, et need on sügava läbikasvuga ning rakkude levik võib olla suure tõenäosusega lümfi- ja vereringes. Mittepigmentsed kasvajad on kohapaiksed ja siis pole olukord nii hull.

Kas inimesed jõuavad oma sünnimärkide ja nahamuutustega arstile pigem õigeaegselt või liiga hilja?
Nii ja naa. On inimesi, kes muretsevad üle – see on pigem alati parem variant. Aga meil on endiselt grupp inimesi, kes tulevad liiga hilja. Kui inimesel on aastaid kasvanud üks must laik ja ta ei ole seda jälginud või on selle olemasolu eiranud, siis see on vastutustundetu. Mõnikord inimene ei näe otse seda kollet või on see kasvanud kiiresti ja kohe sügavusse, siis on teine asi.

Mida soovitaksite veel apteekritele?
Toetage patsiente ja suunake neid pöörduma arsti poole, kui näete nahal midagi kahtlast toimumas. Üks lahendus on näiteks ka muutuste pildistamine, kui kohe nahaarstile ei saa, ja foto saatmine perearstile. Inimesi tuleks ka rahustada, et nad ei oleks ülemäära ärevuses.

Iga inimene saab tegelikult ise palju ära teha oma tervise hoidmiseks ja haiguste ennetamiseks, kui tal on selleks tahtmist ja huvi. Nii on lõpuks talle endale ja kaudselt ka kogu ühiskonnale parem ja kuluefektiivsem.