Lõputöö: elanikkonnalt tagasivõetavate kõlbmatute ravimite jäätmekäitluse korraldus vajaks muutmist

Lõputöö uuringusse kaasati proviisorid ja farmatseudid, kes töötavad Eestis üld­apteekides. Terviseameti infopäringu alusel oli 27.03.2021 seisuga Eestis 690 farmatseuti ja 880 proviisorit, kes töötavad üldapteegis. Ankeetküsitlusele saadi vastused 226 apteekrilt. Vastanutest 184 olid hariduselt proviisorid ning 42 farmatseudid. Kõikidest vastanutest ligi pooled olid apteekrina töötanud enam kui 20 aastat ja kolmandik vastanutest olid apteegis töötanud 5–20 aastat.

Taustaks

Eestis suureneb igal aastal ravimijäätmete hulk – keskkonnaministeeriumi andmetel koguti 2014. aastal 89,2 tonni, 2017. aastal 105,8 tonni ravimijäätmeid (1). Kuna ravimijäätmed kujutavad endast keskkonnariski, siis on oluline, et mittevajalikke või kõlbmatuid ravimeid oleks elanikkonnal lihtne ja mugav utiliseerida viisil, mis vähendaks saasteohtu (2). Eestis on üheks võimaluseks tagastada kasutust mitte leidvad või aegunud ravimid tasuta apteeki, kes korraldab oma kuludega nende utiliseerimise (6).

Ravimite tagastamist apteeki reguleerib määrus “Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord”. Sellest tulenevalt on apteekidel kohustus elanikelt mittevajalikke ravimeid vastu võtta (3).

Plaaniti muudatusi
2020. aastal oli Eestis kavas teha ravimi­seaduses muudatused, millega sooviti lihtsustada ja soodustada ravimijääkide tagastamist apteekidesse. Peamiseks muudatuseks ravimite tagastamisel pidi olema võimalus apteegi müügisaali paigaldada ohtlike jäätmete kogumiskast, mis vähendaks apteegi personali ajakulu elanikkonnalt tagastatavate ravimi­jäätmete dokumentatsiooni täitmisel, kuid oleks võinud suurendada ajakulu ravimijäätmete sorteerimisel.

Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Provii­so­rite Koja ja tänaseks tegevuse lõpetanud Eesti Apteekide Ühenduse hinnangul võiksid niisugused muudatused küll osaliselt lihtsustada apteegi töökorraldust, kuid tekitaksid juurde lisaprobleeme ravimi­jäätmete käitlemisel, nagu personali töö- ja ajakulu ning võimalus, et apteeki tagastatakse ka selliseid jäätmeid, mis ravimite hulka ei kvalifitseeru. Ravimite tagastamisega tekkiv rahaline kulu jääks endiselt apteegi kanda (4).

Muudatuste osas esitasid erinevad apteekreid ühendavad organisatsioonid oma seisukohad ja ettepanekud, millest mõnda võeti ka arvesse. Kui eelnõu arutamise algfaasis võis jääda mulje, et kogumiskasti olemasolu apteegi müügi­saalis muutub kohustuslikuks, siis eelnõu arutamise protsessi käigus tehti kogumis­kasti olemasolu apteegi müügisaalis vabatahtlikuks (4, 5). Siiski ei ole erialaorganisatsioonid rahul sellega, et apteeki tagastatavate kõlbmatute ravimite käitlemisega kaasneva kulu eest vastutab apteek.

Uurimistöö järeldused

Ravimijäätmete tagastamine on tavapärane
Uurimistööst selgus, et elanikkonna poolt ravimijäätmete tagastamine apteeki on üsna tavapärane. Nimelt enam kui poolte vastanute hinnangul tagastatakse ohtlikke jäätmeid apteekidesse rohkem kui üks kord nädalas ning enam kui kolmandiku hinnangul sagedamini kui kord kuus. Ravimijäätmete tagastamise sagedus antud uuringus sõltus sellest, kui suures asulas apteek asus (joonis 1).

Tagastatavate ravimite kogus
Enamasti tagastavad elanikud apteeki ühekorraga 300–600 g ravimijäätmeid, vähesed vastajad leidsid, et mõnikord tuuakse apteeki rohkem kui 1 kg ravimijäätmeid korraga.
Rohkem kui pooled vastajad hindasid, et apteeki tagastatakse ühes kalendri­aastas kokku enam kui 20 kg ravimijäätmeid, millest üle poole tuuakse tagasi apteekidesse, mis tegutsevad enam kui 50 000 elanikuga linnas (joonis 2).

Tagastatud ravimijäätmetega seotud tööajakulu
Olenemata apteegi asukoha suurusest kulub töötajatel tagastatud ravimitega tegelemiseks keskmiselt üks töötund kalendrikuus – nii vastas enam kui kaks kolmandikku apteekritest. Apteekides, mis asuvad linnades, kus on enam kui 50 000 elanikku, võib sorteerimisele sageli kuluda kuni neli töötundi kalendrikuus (joonis 3).

Ravimijäätmete hävitamise kulud
Rohkem kui pooled apteekrid sorteerivad apteeki tagastatud ohtlikke jäätmeid ning teevad kindlaks, kas tegemist on ravimite või olmejäätmetega.

Elanikkonnalt apteeki tagastatud ravimi­jäätmete hävitamisele kulub suurel osal uuringus osalenutest 100–300 eurot ühes kalendriaastas. Apteekides, mis asuvad üle 50 000 elanikuga linnades, kulub ravimite hävitamisele ka kõige sagedamini 100–300 eurot ja maa-apteekides kuni 100 eurot (joonis 4).

Kulud peaks tasuma riik või omavalitsus
Uurimistööst selgus, et vastanute hinnangul peaks apteeki tagastatud kõlbmatute ravimite utiliseerimise kulud tasuma riik või kohalik omavalitsus. Väga vähestel juhtudel on apteegid ise nõus mittevajalike ravimite hävitamisega seonduvad kulud korvama (joonis 5). Sellele küsimusele antud avatud vastused grupeeriti ühise nimetaja alla “mõni muu” (8,8%) ja need hõlmasid näiteks vastuseid “kõik osapooled”, “tagastada otse jäätmejaama” või “kehtestada väike omavastutus tarbijatele”.

Põhjenduseks oli välja toodud peamiselt asjaolu, et kui riik on apteekidele ravimijäätmete vastuvõtmise kohustuse seadnud, siis võiks riik katta ka selle tegevusega kaasnevad kulud. Lisaks toodi välja, et riigi huvi võimalike keskkonnakahjude ärahoidmiseks võiks olla suurem ning seega peaks riik rohkem panustama ohtlike jäätmete kogumisse.

Kohaliku omavalitsuse põhjendusena toodi välja, et näiteks haldusterritoriaalsed üksused doteerivad oma vastutusalas jäätmevedu ning selle raames võiks olla organiseeritud ka apteekidesse tagastatud ravimite käitlemine.

Väikese hulga uurimistöös osalenute hinnangul võiksid ravimijäätmete utiliseerimisega kaasneva kulu eest vastutada ka inimesed ise. Siiski selgus põhjenduste analüüsist, et sellist võimalust pigem ei soovitatud. Vastanud leidsid, et inimesed ei ole nõus neid kulusid kandma ning see suurendaks ravimitest tekkivat keskkonnariski.

Leiti ka, et rahalise väljamineku eest võiksid vastutada ravimitootjad. Näiteks toodi välja, et ravimitootjad tegelevad oma toodete reklaamimisega, mis suurendab ravimite tarbimist ja ravimijäätmete tekkimist.

Vähesed leidsid, et ravimijäätmete hävitamisega seotud kulud peaks korvama ravimite hulgimüüja. Kahel juhul oli mainitud, et osal apteekidel on juba praegu võimalus ravimijäätmed tasuta ravimite hulgimüüja vahendusel utiliseerida.

Mitmed kommentaarid avasid ravimite tagastamisega kaasnevat proble­maatikat laiemalt. Näiteks kommenteeriti mõnel juhul, et kõik apteegid Ees­tis siiski ravimeid jäätmetena vastu ei võta. Paljudel juhtudel oli mainitud seda, et apteegid on kohustatud tegelema prügi sorteerimisega ning see on neile vastumeelne, kuna kaasnevad mitmesugused kulud. Lisaks toodi sageli välja asjaolu, et elanikud toovad apteeki utiliseerimiseks olmeprügi – apteeki on tagastatud teepakke, peegleid, kamme, plaastreid, sidemeid ja toidulisandeid, mida apteegid ei ole kohustatud vastu võtma, kuid sellise prügi sorteerimise peale kulub ebamõistlikult palju ajaressurssi.

Jäätmekasti apteeki paigutamist ei toetata
Ravimijäätmete kogumiskastide paigaldamist apteegi müügisaali enamik uuringus osalejatest ei toetanud (joonis 6). Rohkem kui 50 000 elanikuga linnas töötavatest apteekritest ei pooldanud pea kolmveerand vastajatest kogumiskastide paigutamist müügisaali.

Peamise probleemina kogumiskasti paigaldamise puhul leiti, et apteegi põhi­ülesanne ei ole tegeleda jäätmekäitlusega. Korduvalt mainiti, et apteek peaks ennekõike tegelema patsientide nõustamise ja ravimite väljastamisega, mitte jäätmete kogumisega. Teise läbiva probleemina nähti, et kogumiskasti paigaldamine apteegi müügisaali ei ole esteetiline, hügieeniline ning võib põhjustada ohtu nii apteegikülastajate kui ka töötajate tervisele.

Samuti oli mainitud, et kogumiskasti paigaldamine apteeki võimaldaks sellesse paigutada lisaks ravimitele ka olmeprügi ning sellest tulenevalt suureneb sorteerimisvajadus apteegitasandil veelgi. Lisaks eelnevale oli mitmel korral mainitud, et apteegi müügisaalis ei ole kogumiskasti jaoks piisavalt ruumi ning võib tekkida ka olukordi, kus apteegi­külastaja võib varastada kogumiskastist aegunud ravimeid.

Ravimijäätmete kampaaniad ja nõustamine
Samas oli küllalt suur toetus ravimite kogumise päevade või kampaaniate korraldamise ideele – seda toetasid 66,8% vastanutest. Positiivsena toodi välja, et tänu kampaaniatele kasvab elanikkonna teadlikkus korrektsest ravimite hävitamisest, väheneb oht keskkonnale, väheneb apteekrite töökoormus ning võiks suureneda aegunud ravimite tagastamine. Kampaaniate mittepooldajad tõid põhjusena peamiselt välja, et nad on põhimõtteliselt selliste aktsioonide vastu ning need ei tohiks toimuda apteekides.

Küsitluses osalenud apteekritest nõustavad apteegikülastajaid aegunud või kasutamist mitteleidvate ravimite jäätmekäitluse osas 91,6% vastajatest. Nõustamise puhul toodi peamiselt välja asjaolu, et inimestele on vaja selgitada, missuguseid jäätmeid apteek vastu võtab. Samuti toodi välja, et suuremate ravimikoguste puhul soovitatakse jäätmed viia jäätmejaama ning seda võimalust selgitatakse apteegikülastajatele laiemalt.

Ettepanekud muudatusteks
Küsitluses osalenutel oli võimalus ka ise teha ettepanekuid, kuidas apteegitasandil jäätmekäitlust parandada. Vastused grupeeritult:

• ohtlike jäätmete äravedu peaks olema korraldatud riigi või kohaliku oma­valitsuse poolt;
• ohtlike jäätmete käitlemisega kaasneva dokumentatsiooni vähendamine;
• elanikonnale suunatud teavitustöö, kuidas mittevajalikke ravimeid käidelda;
• ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine apteeki või avalikku ruumi;
• ohtlike jäätmete kogumispäevade korraldamine.

Väga sageli oli mainitud, et kui jäätmete utiliseerimisega kaasnevad rahalised välja­minekud apteegile väheneksid või jäätmeid oleks võimalik tasuta jäätmejaama üle anda, siis suureneks ka apteekrite motiveeritus kõlbmatuid ravimeid elanikkonnalt vastu võtta.

Üheks läbivaks nõuandeks oli ka koostöö parandamine kohaliku oma­valitsuse või riiklike asutustega, kes aitaksid apteekidel korraldada kogutud ravimijäätmete transporti vastuvõtupunktidesse. Samuti oli ettepanekuks ka ohtlike jäätmete tarbeks spetsiaalsete konteinerite paigaldamine apteekide vahetusse lähedusse, tervisekeskuste juurde, tanklatesse või mujale avalikku ruumi. Apteekide müügisaali ravimijäätmete kogumiskaste ei soovita, kuna see ei ole esteetiline ega hügieeniline.

Läbivalt oli ettepanekute hulgas välja toodud vajadus teha elanikkonna seas teavitustööd, kuna apteeki tagastatud ohtlike jäätmete hulgas on väga sageli pakendeid, toidulisandeid ja muud meditsiinilist prügi, nagu süstlad, plaastrid, termomeetrid jms.

Üksikutel juhtudel leidsid küsitluses osalejad, et praegune jäätmekäitluse korraldus on piisavalt efektiivne ning seda ei ole vaja muuta.

Kokkuvõte

Uurimistöö kokkuvõtteks võib järeldada, et apteekrid ei ole rahul praeguse elanikkonnalt kõlbmatute ravimite kogumise korraldusega apteekides, kuna sellega kaasnevad ajakulu ja rahalised väljaminekud. Samas tuleb meeles pidada, et autor on teinud järeldused küsimustikule vastanud apteekrite põhjal ja järeldusi ei ole võimalik üldistada kogu Eesti apteekerkonnale.

Ülevaade on valminud järgmise Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõputöö põhjal: Plinker S. Apteekrite hinnangu elankkonnalt tagasivõetavate kõlbmatute ravimite jäätmekäitluse korralduse kohta apteegis.

Lõputöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2021. F3_Plinker.pdf (ttk.ee). Ülevaade valmis koostöös lõputöö autoriga.

Kasutatud kirjandus

1. Neier L. Apteeki tagastatavate ravimite analüüs Südame­apteegi näitel. Kursusetöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2018.
2. Singleton J, Nissen L, Barter, N et al. The global public health issue of pharmaceutical waste: what role for pharmacists? Journal of Global Responsibility 2014; 5(1): 126–137.
3. Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord. Riigi Teataja RTL 2005, 22, 306.
4. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus. Eelnõu toimiku number: 19-0702. Eelnõude Infosüsteemi elektrooniline andmebaas. Riigikantselei; 2020.
5. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1. Eelnõu toimiku number: 19-0702. Eelnõude Infosüsteemi elektrooniline andmebaas. Riigikantselei; 2020.
6. Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord. Riigi Teataja RT 2005, 22, 306.