Hädaabinumber 112 – elu teisel pool telefonitoru

Päästekorraldaja on just see inimene, kes vastab häda­abinumbri 112 kõnedele ning selgitab välja helistaja abivajaduse. Meieni jõuab läbilõige ühiskonna muredest ja sündmustest ning 112 kõnekoormus käib ühte jalga palgapäevade, nädalavahetuste ja pühadega. Need asjaolud on aga kujundanud häirekeskuse tööpere: meieni jõuvavad missioonitundega inimesed, kes soovivad teha heategusid, reageerivad kiiresti ning oskavad kuulata nii kõrvade kui ka südamega.

Tööpäev ühe reede näitel

Tavapäraselt töötame neli järjestikust päeva: esmalt kaks päevast 12-tunnist vahetust ja seejärel kaks öist 12-tunnist vahetust. Keskmiselt tuleb tööpäeva jooksul vastata ligikaudu 110 kõnele. Valmis tuleb olla, et teisel pool on helistaja, kes on oma elu suurimas kriisis. Või on telefonis hoopis vaikus, nagu algas minu reedene tööpäev.

Esimene kõne ja teisel pool telefonitoru on haudvaikus. Sõnan korduvalt: „Olete helistanud häirekeskusesse. Mis juhtus?“ Endiselt vaikus. Enne kõne katkestamist rõhutan üle, et kui on vaja abi, siis helistagu tagasi. Tundub, et tegemist oli tasku­kõnega või nutikellaga, mis arvas, et tema kandja kukkus. Aga mõnikord on kuulda teisel pool toru kõndimist, lapse lalisemist või hoopis taustal mängivat „Kirgede tormi“. Neil hetkedel on minu ja teiste päästekorraldajate ülesanne saada aru, kas tegemist võiks olla olukorraga, kus helistaja ei saa rääkida, sest on ohus või terviseseisund seda ei võimalda.

Sama reede esimeses pooles helistatakse üsna tavapärastel põhjustel. Teatatakse kodus karjuvast suitsuandurist, kukkunud vanurist, keda ei saada ise püsti, ning korstnast välja ulatuvast leegist – appi suundub pääste. Politsei abi vajatakse seoses liikluskorra rikkumisega, vargusega ja väiksemate seadus­rikkumistega ning kiirabi soovitakse seoses hingamisprobleemide, krampide ja erinevate traumadega. On aga ka neid kõnesid, kus puudub kiire abi vajadus ja mis poleks pidanud hädaabinumbrile jõudma – näiteks soovitakse lukuabi, sotsiaaltöötaja telefoninumbrit või hinnangut kellegi käitumisele.

Mida hilisem kellaaeg, seda enam tuleb teateid lähisuhtevägivallast, kaklustest, joobes (alaealistest) inimestest, traumadest, teadvuseta inimestest – see kõik on üsna ootuspärane, kui võtta arvesse, et äsja on olnud palgapäev ja on reede. Kui vaadata kogu ööpäeva tervikuna, siis saab teha kokkuvõtte: helistatakse palju, aga hädaabi vajatakse üksnes 33% juhtudel.

Päeva lõpuks on peas virvarr ja kohati kipuvad meenuma emotsionaalselt raskemad kõned. Neil hetkedel meenutan, et tuleb lahus hoida töö- ja eraelu ning keskenduda puhkamisele, sest keeruline on aidata võõrast, kui iseennast pole hoidnud.

Ootaja aeg on pikk

Kuigi number 112 on mõeldud häda­abiks, saame tegelikkuses üsna palju ka neid kõnesid, mil inimene ei vaja kiiret abi. Möödunud aastal helistati hädaabinumbrile 1,17 miljonil korral, kuid politsei, kiirabi või pääste saatsime välja 422 003 korral. See tähendab, et rohkem kui pooltel kordadel ei vajanud inimene häda­abi. Osal juhtudel vajas inimene sotsiaalset tähelepanu, näiteks sooviti abi sõltuvusprobleemide lahendamisel või vaimse tervisega. Neil juhtudel suuname helistaja õige eksperdi või asutuse poole, kui see on võimalik.

Muret aga teevad kõned, kus inimene ei otsi abi, vaid soovib nalja teha, jutustada või välja elada frustratsiooni. Näiteks helistas oktoobrikuus üks alkoholi tarvitanu üle 20 korra mõne tunni jooksul: algul oli ta sõbralik ja soovis tuua päästekorraldajatele torti, aga viimased kõned möödusid karjudes.

Lõppenud aasta üks kurioossemaid helistajaid oli 92-aastane vanaproua, kes helistas kokku 1700 korral ja oli liinil umbkaudu 28 tundi. Siinkohal küsitakse kindlasti, et miks numbrit ära ei blokeerita ja inimesega ikka vesteldatakse: õnnetus ei hüüa tulles ning sarihelistajast võib saada abivajaja kõigest mõne sekundiga.

Kuhu pöörduda mure korral?

• 112 – hädaabi
• 1247 – riigiinfo telefon
• 116111 – lasteabi
• 16366 – infotelefon
• 16662 – mürgistusinfoliin
• 1220 – perearsti nõuandeliin
• 116 006 – ohvriabi kriisitelefon
• 1599 – lastearsti nõuandetelefon
• 12252 – ämmaemanda nõuandeliin
• 116 123 – hingehoiutelefon
• 900 0112 – loomaarsti nõuandeliin

3. veebruar 2023

112 ööpäev ühe reede näitel: hädaabinumbrile tehti 3116 kõnet, millest abi saadeti välja 33%-l kordadest (1027 korral):

• kiirabi vajati kõige enam rindkerevalu ja südamehaigustega, kõhu- ja seljavaluga ning teadvushäiretega;
• politsei abi vajati kõige enam seoses joobes isikute, lähisuhtevägivalla ja liiklusõnnetustega;
• pääste väljakutsed olid kõige enam seotud tulekahjualarmidega, tulekahjuga hoones ja abi osutamisel (nt puu teelt tõstmine).
• 550 kõnet katkestas helistaja ise viie sekundi jooksul.
• 732 korral oli tegemist eksliku kõnega (vaikus, taustahelid, helistaja eksis numbriga jne) – nendele kõnedele vastamiseks kulus häirekeskusel 3 tundi ja 34 minutit.
• 61 kõnet suunati perearsti nõuandeliinile 1220 või lahenes inimese mure pärast päästekorraldaja meditsiinilist nõustamist.

Kes on päästekorraldaja?

• Päästekorraldaja vastab numbrile 112 tehtud kõnedele ning määrab inimese abivajaduse, et vajadusel jõuaks helistajani pääste, kiirabi või politsei. Päästekorraldajaks saab õppida sisekaitseakadeemias või häirekeskuse töökohapõhises õppes.
• Päästekorraldajad töötavad neljas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

112

• Kell 8.17 teavitatakse eakast prouast, kes ei tea, kus ta asub või kuhu peab minema.
• Kell 8.32 teavitatakse kohvikusse sissemurdmisest, mis on toimunud möödunud ööl.
• Kell 10.28 palub abi noor naisterahvas, kes kukkus ning enam ei saa iseseisvalt liikuda.
• Kell 13.16 teavitatakse, et klient varastas poest kaks purki õlut.
• Kell 15.10 teavitatakse avalikus kohas karjuvast inimesest.
• Kell 16.55 teavitatakse narkootikume tarvitavast seltskonnast.
• Kell 18.01 teavitatakse pereliikme kõrgest palavikust (42 kraadi).
• Kell 18.33 teavitatakse teadvuse kaotanud eakast inimesest.
• Kell 19.20 teavitatakse joobes isikust, kes ei suuda enam iseseisvalt liikuda.
• Kell 19.30 teavitatakse noortest, kes teevad grafitit.
• Kell 20.01 palub kiirabi eakas üksinda elav inimene, keda vaevab tugev kõhuvalu.
• Kell 20.41 teatatakse kihutavast autost.
• Kell 20.58 palutakse abi krambi­hoogudega inimesele.

Väljavõte hädaabinumbrile tehtud pöördumistest