Eakatele mõeldud vitamiinid ja eakate vitamiinitarbimisharjumused

Oma lõputöös vaatlesin, millised vitamiinid on eakatele eriti vajalikud. Samuti viisin Tallinna Mustamäe Päevakeskuses läbi küsitluse, milles uurisin eakate inimeste vitamiinide kasutamisharjumusi.

Lühidalt vananemisest

Pensioniikka jõudes on inimeste organism nõrgenenud. Selles vanuses põevad inimesed tihti vähemalt üht kroonilist haigust (10). Vananemise põhiline molekulaarne mehhanism on kroonilise põletikuseisundi kujunemine. Põletik mõjutab paljusid elundeid ja süsteeme ning on peamiste vanusega seotud krooniliste haiguste põhjus, näiteks atero­skleroosi, 2. tüüpi diabeedi ja nõrkuse põhjuseks. Toitumise parandamine on tõhus strateegia põletiku vähendamiseks ning seeläbi paljude vanusega seotud haiguste ennetamiseks või nende samaaegse tekke aeglustamiseks.

Uuringud näitavad, et vanusega seotud tervisetulemusi võivad mõjutada eriti monoküllastumata rasvhapped, valk, D-vitamiin, B₁₂-vitamiin, folaat ja anti­oksüdandid (1).

Tähtsaimad vitamiinid eakatele

C-vitamiin
C-vitamiin on eaka inimese jaoks oluline antioksüdant, mis aitab kaasa immuunsüsteemi kaitsele ning toetab epiteeli barjäärifunktsiooni patogeenide suhtes. Nõrgenenud immunsüsteem muudab eakad eriti vastuvõtlikuks infektsioonhaigustele.

Profülaktiline C-vitamiini manustamine vähendab tõsisematesse hingamis­teede infektsioonidesse haigestumise riski. Profülaktiline C-vitamiini annus, mida inimene toidust saab, on 100–200 mg päevas. Kuid kroonilised haigused, mida eakad põevad, mängivad C-vitamiini varu vähenemisel olulist rolli. Nõrgenenud immuunsüsteemiga eakatel suureneb vähki haigestumise risk ning eriti vähiravil olevatel patsientidel on immuunsus kahjustatud, neil on langenud C-vitamiini tase ja suurenenud sepsise tekke risk. Kui organismis on C-vitamiini defitsiit, tuleb seda manustada 0,5–1,6 g päevas (5).

E-vitamiin
Vananedes suureneb oksüdatiivne stress ja sellest tulenevad raku­kahjustused, mille tulemusena suureneb nakkus­haiguste ja mitteinfektsiooniliste krooniliste haiguste esinemissagedus, haigestumus ja suremus.

On tõestatud, et E-vitamiini tarvitamine aitab organismil vanadusest tingitud haigustega paremini toime tulla. Vanemas eas esineb rohkem immuunfunktsiooni häireid, mis suurendavad vastuvõtlikkust nakkustele, nagu kopsupõletik, tuberkuloos, herpes, seede­trakti ja kuseteede infektsioonid, ning kroonilistele haigustele, nagu südame-veresoonkonnahaigused, neuroloogilised haigused, diabeet, vähk, artriit ja Alzheimeri tõbi.

E-vitamiin on väga tugev antioksüdant, mis mõjutades immuunrakkude membraani funktsiooni ja struktuuri, neutraliseerib vanusega seotud immuunfunktsiooni kahjustusi (9). E-vitamiin on võimeline vähendama oksüdatiivset stressi ja kognitiivse võime defitsiiti ning ka parandama mälu (7).

D-vitamiin
D-vitamiinil on võtmeroll kaltsiumi imendumisel peensooles, luude uuendamisel ja mineraliseerimisel. Sellel on oluline tähtsus luustiku ning lihaste, immuun-, endokriin- ja kesknärvisüsteemi jaoks.

D-vitamiini piisav tase on seotud 2. tüüpi diabeeti, kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja vähki haigestumise vähenemisega. D-vitamiini tase varieerub eaka inimese organismis sõltuvalt aastaaegadest (3). Madal D-vitamiini tase võib olla seotud eakate kognitiivse funktsiooni halvenemisega (2).

D-vitamiin on väga vajalik lihastele, kuna see stimuleerib valkude sünteesi lihastes. D-vitamiini puuduse sümptomid esinevad vanemas eas lihaste nõrkuse, lihasevalu ja kõnnakuhäiretena. D-vitamiini tarbimine parandab eaka inimese kehatugevust, funktsionaalsust ja tasakaalu. Vanemas eas suurendab D-vitamiini puudus vähki, eriti pärasoole- ja rinnanäärmevähki haigestumise riski (3).

2018. aasta alguses avalikustatud uuring näitas D-vitamiini defitsiidi seost vähi tekkimisel – uuring kinnitas, et D-vitamiini madal kontsentratsioon organismis soodustab vähi arengut (12).

Mitmed uuringud on näidanud, et D-vitamiini defitsiit suurendab kardiovaskulaarhaiguste põdemise ning kardiovaskulaarse suremuse riski. Kroonilise neeruhaigusega eakatel patsientidel on D-vitamiini puudus seotud neerufunktsiooni kiirema halvenemisega. Seega on D-vitamiini võimalikud positiivsed mõjud eaka inimese organismile muljet avaldavad ja uuringute abil dokumenteeritud.

D-vitamiini optimaalse taseme määramisel tuleks lähtuda individuaalselt patsiendi kliinilistest ja demograafilistest eripäradest ning tervise analüüsi tulemustest (3).

Koensüüm Q10
Koensüüm Q10 on oluline mitokondriaalne komponent, mis mängib rakuenergias keskset rolli, pealegi on see inimestel ainus endogeenselt sünteesitud lipiidides lahustuv antioksüdant.
On tõendeid selle kohta, et eakatel vähendab Q10 suukaudne manustamine oksüdatiivset stressi ja põletikulisi markereid ning vähendab kardiovaskulaarset suremust; diabeetikutel parandab Q10 ravi insuliinile reageerimise tundlikkust. Q10-vitamiin võib olla kasulik paljude vananemisega seotud kliiniliste seisundite korral (4).

B₁₂-vitamiin
B₁₂-vitamiini puudus on üks enim levinud vanusega progresseeruvaid tegureid. Eakatel inimestel on B₁₂-vitamiini puudus eriti tihedalt seotud atroofilise gastriidiga või raske aneemiaga, kuna sellisel juhul ei omasta organism B₁₂-vitamiini hästi. B₁₂-vitamiini omastamine on keeruline protsess. Eaka organismi patofüsioloogilised muutused, mitmed kaasnevad haigused koos erinevate ravimite tarbimisega võivad põhjustada vitamiini B₁₂ imendumishäire.

B₁₂-vitamiini puuduse kliinilised ilmingud on aterosklerootilised vere­soonte haigused, südame-veresoonkonna­haigused, neuropsühhiaatrilised haigused, millega kaasnevad kõnnakuhäired ja kognitiivsed või käitumuslikud muutused.

Üldiselt aitab B₁₂-vitamiini asendus­ravi hematoloogiliste kõrvalekallete ja psühhiaatriliste häirete kõrvaldamisel. Tavaliselt soovitatakse puudulikkus korrigeerida 6–12 kuu jooksul alates kognitiivsete häirete tekkimisest. Kiire diagnoosimine ja ravi võivad takistada kliiniliselt selge puudulikkuse arengut (11).

Oomega-3-rasvhapped
Kehaline aktiivsus koos oomega-3-rasv­hapete tarbimisega on positiivse mõjuga vanemate patsientide depressioonisümptomite vähendamisel, leevendab põletiku taset kogu organismis ja vähendab liigesevalu. Oomega-3-rasvhapete tarbimine avaldab depressioonivastast mõju ehk aitab kognitiivse häirega patsientidel ära hoida hallaine mahu vähenemist ajus ja sellega vähendab eakatel patsientidel kognitiivseid häireid.

Oomega-3-rasvhapped koos füüsilise aktiivsusega on depressiooni ravimise põhialus, mille abil tugevdatakse psüühilist tervist vanemas eas. Vananemisel kaitsevad oomega-3-rasvhapped aju terviklikkust ja vähendavad vanusega seotud meeleoluhäireid. Neil on antidepressantide roll, kuid tuleb arvestada, et kõrge vanus kahjustab oomega-3-rasv­hapete võimet läbida vere-ajubarjääri ja jõuda ajukudedesse (6).

Küsitluse tulemused

2019. aasta lõpus viidi Tallinna Mustamäe Päevakeskuses läbi küsitlus, milles uuriti eakate inimeste vitamiinikasutamisharjumusi ning seda, kust saavad eakad nõu vitamiinide tarbimise kohta ja teadmisi vitamiinide vajalikkusest.

Kõigepealt tehti küsitluses kindlaks, kas vastanu tarbib vitamiine või mitte. Enamik vastanutest tarbis vähemalt ühte (või rohkem) vitamiinipreparaati, umbes kolmandik vastanutest ei tarbinud üldse vitamiine (joonis 1).

Suurem osa vastanutest leidsid, et teavad vitamiinipreparaate ostes ise, millised vitamiinid on nende tervisele kõige paremad.

Kolmandik vastajatest kinnitas, et nad järgivad vitamiine tarbides arsti või õe nõuandeid. Ülejäänud vastajad said infot apteegist, reklaamidest, laste või sugulaste käest ning sõprade soovitustest (joonis 2).

Küsimusele, mille alusel vitamiine valitakse, vastas suurem osa, et teeb seda vastavalt soovitusele, ülejäänud vastajad teevad otsuse hinna järgi, eelistades odavamat varianti. Väike hulk vastanuid ostab vitamiine spontaanselt (joonis 3).

WHO sõnastas 2015. aastal kümme prioriteetset tegevust, mida oleks vaja järgida, et vananemise protsess oleks tervislik. Üheks tegevuseks on tervishoiusüsteemi korrigeerimine vastavalt eakate inimeste vajadustele ehk eakad peaksid saama meditsiinilist abi alati vastavalt oma vajadustele (13).

Apteekide tööd jälgides võib täheldada, et umbes pooled külastajatest on vanemad inimesed. Sellest tulenevalt on apteekrite rolli suurendamine tervise­edendamise seisukohast just eakatele apteegikülastajatele väga oluline.

Uurimistöö järeldused ja ettepanekud

1. Hoolimata sellest, et vananemine ja sellega kaasnevad haigused realiseeruvad vastavalt geneetilisele programmile, näitavad tänapäevased uuringud, et 95% geenidest on mõjutatavad. Vananemisprotsessi aeglustamiseks ja sellega kaasnevate haiguste ennetamiseks või leevendamiseks tuleb organismist kõrvaldada D-vitamiini puudus, vähendada süsivesikute mahtu toidulaual, suurendada antioksüdantide, nagu E-, C-, B12-vitamiini, koensüüm Q10 ja polüküllastumata oomega-3-rasvhapete hulka organismis. Nende vitamiinide mõju aitab tagada rakkudele geneetilise stabiilsuse, pidurdada bioloogilise vananemise protsesse ja vanusega seotud haiguste arengut. Sellega seoses on eakate dieedi optimeerimine ja korrigeerimine vananemise aeglustamisel ja haiguste ennetamisel peamiseks prioriteediks.

Lähtudes tervislikust seisundist peab eakas inimene regulaarselt manustama vitamiine, kuna organism ei ole võimeline neid ette sünteesima ega talletama. Vitamiinide valikul tuleb lähtuda teostatud vereanalüüsidest ja raviarsti nõuannetest.

2. Enamik eakatest tarbib vitamiine vähe ja vastavalt oma äranägemisele, kuna tervishoiutöötajatelt ei saada sellekohaseid soovitusi ja antud teemat enamasti arstivisiidi ajal ei arutata. Seetõttu ei ole patsientidel piisavalt informatsiooni vitamiinide kasutamisest koos retseptiravimitega, kuid nende samaaegne manustamine võib tugevdada või vastupidi nullida mõne ravimi toimet. Arstid ja apteekrid peaksid eakatele rohkem rääkima vitamiinide vajalikkusest ja tarbimisest ning toetama eakaid raviprotsessi sobivate vitamiinide valimisel. Tuginedes vananemisprotsessi seaduspärasustele on oluline koolitustel käsitleda seda, kuidas manustada vajalikke vitamiine koos retseptiravimitega, millised võivad olla kõrvalmõjud, millised vitamiinid võivad tugevdada või vastupidi nõrgendada mõne ravimi toimet. Iga eakas apteegikülastaja peab tundma, et ta on väga oodatud, ja saama ammendava konsultatsiooni. Apteegi õhkkond ja positiivne suhtumine peavad eakaid julgustama esitama lisaküsimusi. Kuna arsti vastuvõtule minek ei ole alati kõige lihtsam või kiirem võimalus tervisega seotud küsimustele vastuse saamiseks, peaksid eakad inimesed tundma, et apteek on usaldusväärne asutus tervishoiusüsteemi esmatasandil, kuhu võib nõu saamiseks igal hetkel ja mugavalt pöörduda. Apteekrid võiksid eakaid aktiivsemalt nõustada vitamiinide vajalikkuse ja nende tarvitamise asjus. Igale eakale apteegikülastajale võiks soovitada vähemalt ühte-kahte vajalikku vitamiini ja neid sellel teemal nõustada, lähtudes sellest, mis murega ta apteekri poole pöördus, milliseid retseptiravimeid ta kasutab ja millised haigused tal on diagnoositud.

3. Küsitluse tulemuste põhjal on eakatel üldiselt piisavalt teadmisi vitamiinide olulisuse kohta, välja arvatud koensüüm Q10 osas, mille tarbimist ei pidanud enamik vastanutest vajalikuks. Vaatamata sellele tarbivad eakad vitamiine vähe või ei tarbi üldse. Erandina võib välja tuua D-vitamiini, mille tarbimine on eakate hulgas kordades suurem võrreldes teiste vitamiinidega.

Tänapäeval pakutakse paljudes Eesti suurtes apteekides lisaks vererõhu mõõtmisele ka tasu eest veresuhkru, hemoglobiini ja üldkolesterooli määramist. Arvan, et enamikus apteekides võiks olla võimalus vere kiiranalüüsiga vitamiinide taseme määramiseks. Praegu on niisugune võimalus kättesaadav ainult D-vitamiini jaoks. On oluline, et tulevikus saaks apteegis määrata ka teiste vitamiinide taset, mille põhjal saaks apteeker patsiendile soovitada vajalikke vitamiinipreparaate. Eaka jaoks võiks vere kiiranalüüs olla tasuta sellel tingimusel, et ta ostab endale kohe vajalikud vitamiinid.

4. Apteekides peaksid vitamiinide erisoodustused ja kampaaniad olema suunatud sihipäraselt eakatele, et tõmmata nende tähelepanu ja julgustada huvi tundma vitamiinide vajalikkuse vastu, esitama küsimusi ja saama apteeki külastades nõu. Oluline roll on tervishoiutöötajatel, kes toetavad ja nõustavad eakaid inimesi vitamiinide ja mineraalainete tarbimisega seotud teemadel, mis aitaks pikendada eakate eluiga. Omapoolse panuse peaksid andma ka sotsiaal- ja päevakeskuse töötajad, et kaasata eakate päevakeskustesse tervishoiutöötajaid. Vajalikud oleksid suurte kogemustega tervishoiutöötajate, ennekõike farmatseutide ja proviisorite poolt eakate päevakeskustes korraldatavad loengud ja seminarid eesmärgiga suurendada eakate inimeste huvi vitamiinide vastu ja anda teadmisi nende kasulikkusest ning ergutada eakaid antud teemadel tihedamini nõu pidama arstide ja apteegitöötajatega. Apteegiketid võiksid teha koostööd eakate päevakeskustega ja pärast korraldatud loenguid või seminare jagada eakatele sooduskuponge vitamiinide ostuks.

Kasutatud kirjandus

1. Berendsen A, van de Rest O, Feskens E et al. Changes in Dietary Intake and Adherence to the NU-AGE Diet Following a One-Year Dietary Intervention among European Older Adults-Results of the NU-AGE Randomized Trial. Nutrients 2018; 10 (12): 1905.
2. Breitling LP, Perna L, Müller H et al. Vitamin D And Cognitive Functioning In The Elderly Population In Germany. Exp Gerontol 2012; 47 (1): 122-7.
3. Bruyère O, Cavalier E, Souberbielle JC et al. Effects of vitamin D in the elderly population: current status and perspectives. Arch Public Health 2014; 72 (1): 32.
4. Carella AM, Marinelli T, Di Pumpo M et al. Coenzyme Q10 deficiency in elderly: Can nutritional supplementation play a role? Mini review. The European Research Journal 2018; 5 (1): 166–173.
5. Carr AC, Maggini S. Vitamin C And Immune Function. Nutrients 2017; 9 (11): 1211.
6. Farioli-Vecchioli S, Sacchetti S, Di Robilant NV et al. The Role Of Physical Exercise And Omega-3 Fatty Acids In Depressive Illness In The Elderly. Curr Neuropharmacol. 2018; 16 (3): 308–326.
7. Gugliandolo A, Bramanti P, Mazzon E. Role of Vitamin E in the Treatment of Alzheimer’s Disease: Evidence from Animal Models. Int J Mol Sci. 2017; 18 (12): 2504.
8. Medvedev O. Zamedlenie protsessov stareniya: v fokuse koenszim Q10. Trudnyi pacient 2012; 4 (10); 50–58.
9. Meydani SN, Lewis ED, Wu D. Perspective: Should Vitamin E Recommendations For Older Adults Be Increased? Adv Nutr 2018; 9 (5): 533 –543.
10. Vellend E. Eaka inimese elukvaliteet. Eesti haiglate liit. 2015. https://haiglateliit.ee/wpcontent/uploads/2015/04/patsiendile_362_Eaka_i....
11. Wong CW. Vitamin B12 deficiency in the elderly: is it worth screening? Hong Kong Med J 2015; 21 (2): 155–64.
12. Yamaji T. Plasma 25-hydroxyvitamin D concentration and subsequent risk of total and site specific cancers in Japanese population: large case-cohort study within Japan Public Health Center-based Prospective Study cohort. BMJ 2018; 360.
13. 10 Priorities for a Decade of Action on Healthy Ageing. World Health Organization. 2015. https://www.who.int/news-room/feature-stories/detail/10-priorities-for-a...